Suurepärane hommik

Hommikuseks äratuseks oli täna vihmasadu, mis aga ei takistanud mul end voodist välja ajamast ja trenni jooksmast.

Kõigepealt tuli muidugi endaga voodis paras lahing maha pidada teemal, kas peaks või ei peaks minema ja et oi kui mõnus ikka sooja teki all on...Siiski suutsin mugavuse nautimisest üle olla ja jooksuriided kiirelt selga panna.

Algul välja astudes tundus, et ilmataat teeb mulle head meelt ja on vihmasaju lõpetanud. Paarisaja meetri pärast sain aga aru, et nii hästi seekord ei vedanud. Pärast 3,5km läbimist, kui Lõunakeskusesse jõudsin, olin päris korralikult läbiligunenud. Eneseületuse tunne aga seda suurem ;)

Trennis ootas mind YogaFunc, milles olin ka ühe korra varem käinud. Taanis hakkas mulle hommikune jooga väga meeldima, kuid kodus nagu ei oska ise õigesti teha ja ei "jõua" piisavalt pikalt erinevaid poose hoida. Nii siis otsustasin hommikuse rühmatrenni kasuks.

Enamik inimesi kujutavad tõenäoliselt joogat ette kui tunniajast venitust. Antud jooga selline aga üldse ei ole. Pigem on selles hästi palju pilatese elemente ja suur osa on just jõutreeningul. Palju allolevaid järjestusi (pikad plank asendid):

Lisaks oli nii 5-minutine osa pühendatud kätekõverdustele...Nii tore! :D Lõpuks kui trenn läbi sai, olid mu käed ja jalad suhteliselt väsinud ja enesetunne hää. Ja siis tuli veel läbi saju koju joosta. Kodutee tundus millegipärast lühem, kuigi jalad olid rohkem väsinud. Koju jõudes oli igatahes kuradima hea tunne, et ikkagi suutsin end voodist välja saada ja hommikuse trenni tehtud!

Suurepärane algus päevale ja päris kahju, et see trenn ainult kolmapäeva hommikuti on. Järgmisel nädalal jälle igatahes! :)

Pühiks jälle tolmu maha...

Viimati sai kirjutatud minu üllatuseks pea kaks kuud tagasi - 9. aprillil, kus ma tundsin uhkust oma BodyBumpi raskuste üle :P

Pärast seda sai 3 nädalat ilusti trenni tehtud, aga kogu aeg oli jube kiire ja seetõttu ei olnud aega siin postitamas käia.

Ajavahemikul 22-29.04 sai Taanimaad külastatud - täpsemalt viibisin enamuse ajast imeilusas kohas nimega Rodby Farge/Kramnitse. Ööbisime kämpingutes - umbes nagu Pärnu lähedal Kablis oleks olnud, liiva oli ka sama palju kogu aeg igal pool :P

Meie majutuskoht asus umbes 300 m kaugusel mereäärsest kõnniteest, kus siis käisin 4 korda jooksmas ja ühe korra rahulikul jalutuskäigul. Kahel korral käisime nö grupiga jooksmas - grupijuhiks oli päris sportlik meessoo esindaja, kelle jaoks meiega 6 min/km joosta oli kiirkõnni eest pigem :D Paaril hommikul sai ka joogas käidud :)

Grupijuhiga sai ka üks korralikuma tempojooks (http://connect.garmin.com/activity/171569323) tehtud, mis oli niiii mõnus. Hea kohe kui keegi on kõrval motiveerimas ja aitab ka kiiremat tempot nautida, mis sest et igalt poolt võib valutada. Täpselt nii ma tundsin terve jooksu ajal - like flying:

Ühel päeval käisin üksi ka pikal jooksul (http://connect.garmin.com/activity/172396797) - 15 km. Jooksin nunnus suvilapiirkonnas, kus olid nii armsad majad ja aiad. Tõeliselt maagiline. Ja siis kohtusin ka ühe Bambiga nii meetri kauguselt ja oi kui palju jänkusid :D Kuigi neid viimaseid oli igal pool ja umbes kaks, kolm korda suuremad kui Eestis - kohe näha, et heaolu ühiskond :P

Pärast Taanist koju jõudmist tabas mind aga järjekordne haigus. Eks Taanis oli kogu aeg tuuline, sai tihti vihma kraevahele ja külmetatud palju. Seal ei olnud ju aga aega ega võimalust haigeks jääda :P Nii siis koju jõudes enam vähem 2 nädalat palaviku ja nohu-köha-kurguvalu käes vaevlesin. Seekord jõudsin ka arsti juurde - vereproov oli korras ja 37,x temperatuur konstantselt on normaalne. Same old story. Nii palju sain targemaks, et see, et mul alates oktoobrist nohu on, võib-olla ei ole ikka kõige õigem :D Aga eks sellega tegelen siis kui kool läbi.

13.05 sai Tartu Maratonil 10 km joostud - 57 minutiga. Võib enam vähem rahule jääda, kui arvestada, et 2 nädalat vahet oli trennil. Väike pilt kah mu viimastest jõupingutustest:

Pärast seda üritust olen ka enam vähem tubli olnud. Üritan tasapisi jälle trennitegemisega harjuda. Rutiini ei ole veel päris tekkinud. Pikki jookse olen aga jõudnud ilusti teha - möödunud nädalal 13 km, sellel 16,4 km. Mõlemad olid vääga mõnusad ja lõpus tunne, et jõuaks veel ja veel.

Hetkel katsetasin ka ilma pulsivööta/kellata jooksmist - on rohkem vabaduse tunnet küll. Ainult, et kogu aeg mõtlen, kas jooksen ikka piisavalt kiiresti või kas pulss mitte liiga kõrge ei ole. Eks järgmisest nädalast hakkan jälle kõike ilusti "kirja panema". Ja äkki ka õnnestub tihedamalt postitada.

Õnnitlen neid, kes suutsid lõpuni vastu pidada! Järgmise nädalani :)