pühapäev, 24. aprill 2011

19.-24. aprill - tähtsündmuseks Kõrvemaa 16km!

Nagu eelmises postis ilmes, siis see nädal algas eelmisel nädala jooksmata jäänud pika jooksuga, millest sain positiivse süsti terveks nädalaks...Kahjuks see küll ei avaldunud mu treeningaktiivsuses :D

Kolmapäeval käisin tempojooksu tegemas - seekord 5,6km ja ajaks 32 minutit ja 6 sekundit. Võis igati rahule jääda. Ei tea kas olen eelnevalt maininud, aga tempojooksu esimene kilomeeter tuleb minu jaoks alati suure pingutusega, milles süüdi ilmselgelt see, et ei ole lihaseid piisavalt soojaks jooksnud. Nii ma siis võitlen enamasti kangete jalgadega ja sellel korral ka valutava kõhuga..Samas mida rohkem maad läbitud saab, seda kuidagi kergemaks läheb :) Nii et see peaks näitama küll, et olen võimeline pikemat maad jooksma ka tempokamalt.

Ülejäänud nädal kuni laupäevani möödus täielikult kooli ja muude kohustuste tähe all.. Ei leidnud kuskilt aega, et enne võistlust veel aeglane sörk teha..Nii ma siis lootsin, et võistluse jaoks tuleb kahepäevane puhkus kasuks. Samas sai päev enne Kõrvemaad 3,5h puid tassitud, mis vist ei tulnud kasuks, aga sellest täpsemalt võistluse kirjelduse juures..

Niih laupäeva hommikul kell 7:45 oli mul äratus, et jõuda ilusti kõht kohupiima koos puuviljadega täis süüa ja seejärel Ave ja ta vend peale võtta ning siht Kõrvemaa poole võtta. Sinna maad nii umbes 140 km.Hetkeks oli kahju, et Tallinnas ei ela..Aga õnneks sujus sõit ilma viperusteta ja nii mõnus oli üle pika aja maanteel sõita jälle :)
Kohale jõudsime 1,5h enne võistlust, aga see aeg ei tundunudki lõppkokkuvõtes nii väga pikk..Esmalt käisime administratsioonitelgist läbi, et ajavõtu kiip ja numbrimärk kätte saada. Siis läksime auto juurde tagasi, et kott (et oleks kuhugi autovõtit panna ikka..) pakihoidu viia. Sinna sai siis ka nö soojendusdress jäetud, kuna väljas oli päris palav.
Seejärel läksime rajaga tutvuma ja väikest sörki tegema. Esimeseks üllatuseks oli minu jaoks see, et rada algas kahe minu jaoks järsu mäega ja teiseks, et rada on mudane ja ühtlasi ka lumine/jääne...Ei olnud toredad üllatused :D Aa ja kõige toredam oli see, et mailile tulnud kirja järgi oleks pidanud jooksma ühe korra edasi-tagasi, aga koha peale selgus, et tuleb hoopis kaks 8 km ringi joosta ehk siis 4km ühele poole, siis sama teed tagasi ja ühe korra samamoodi veel :S Aga siiski ei lasknud end nendest faktidest häirida ja tegime lõbusas tujus kaasa soojendusaeroobikat ja olime Avega igati entusiastlikud enne stardipauku.
Kuna jooksjaid oli 700, siis pärast stardipauku kulus umbes minut enne kui üle stardijoone saime.. Minu algne plaan oli alguses aeglasemalt joosta ja siis lõpu poole kiirust lisada. Sellest kahjuks ei tulnud miskit välja. Kuna jooksin Avega koos, siis kuidagi kukkus nii välja, et pushisime mõlemad alguses üksteist tagant (Ave arvas, et mina teen tempot ja mina arvasin, et tema :D) Esimene kilomeeter sai küll normaalse kiirusega joostud - natukene üle 6 min/km - kuid edasi jooksime juba 5:40ga, mis minu treeningtemposid arvestades ilmselgelt kiire. Aga tollel hetkel ei tundnud see üldse nii.
Umbes 2-3 km juures hakkas eelmise päeva puudetassimine tunda andma (iga sammuga tundsin alaseljas valupistet, mis muutus lõpuks konstantseks valuks), mida õnnestus aga edukalt eirata ja see "kadus" u 7 km ära..minu õnneks..
Aga see valu asendus pärast esimese ringi lõppu pissihädaga, mis tegi alguses mulle nalja ja lõpus enam nii tore siiski ei olnud :DMetsavahele aga siiski ka ei läinud:P Kilomeeter pärast esimese ringi lõppu ütlesin ka Avele, et ta võib oma tempos edasi minna, mina enam kaasa tulla ei jõua...Sellest hetkest langes kiirus ka üle 6 min/km. Kõik need tõusud, mis teiste jaoks tundusid lihtsad olevat, olid minu jaoks, kes ma olen harjunud laugel jooksma, väga rasked. Jalad muutusid raskeks ja püüdsin igati mitte keskenduda sellele, et valus on..Möödudes järjekordsest kõndijast tekkis täiega ahvatlus ka ise seda teha, kuid suutsin suutsin siiski edasi joosta, kuna teadsin, et pärast jooksma hakata on veel raskem. Siiski pean tunnistama, et tagasipööramise mäkke ma kõndisin ja veel umbes 3 - aga pean tunnistama, et pärast oli kergem joosta, kui tõenäoliselt siis kui ma oleks oma jõuvarusid mäest üless jooksmisele kulutanud. Nii et jah põhimõtteliselt viimased 5-6 km olid minu jaoks tõeline eneseületus :D Hoolimata sellest kui raskelt need viimased kilomeetrid minu jaoks möödusid suutsin ma siiski viimasel kilomeetril end ületada ja tempot teha ja enda enesetundele vastava spurdi teha viimased 50 m :D
Pärast finishijoone ületamist sain ma suurepäraselt aru sportlastest, kes end pikali viskasvad - oleks ka täiega tahtnud. Samas olid mul finishis kohe vastas Ave (lõpetas 5 minutit enne mind - väga tubli!) ja ta vend (ajaks 1:15!), kes ulatasid mulle  0,5l veepudeli, mille ma minutiga alla kulistasin :D Ja nende toetus oli nii mõnus, et ei visanud end ikka pikali vaid kõndisin veidi ringi ja siis tuli pissihäda meelde ning seejärel liikusin kiirema sammuga juba WC poole :P Ametlikuks lõpu ajaks tuli 1h ja 35 minutit - võiks nagu peaaegu, et rahule jääda vist :D
Üldine emotsioon oli pärast jooksu väga mõnus, kuigi olgem ausad, olin endas veidi pettunud, et liiga kiiresti alustasin ja oma võimeis üle hindasin. Samas saan 2 nädala pärast Tartu Maratonil sellega arvestada ja üritada end ikka tagasi hoida.

Aga jooksust veel tähelepanekuid:
- kuna pool maad sai päikese poole joostud ja oli mudu palav siis 5st joogipunktist 3s viskasin ma endale vett näkku - oi kui mõnus, kindlasti kasutan seda võtet ka järgmistel võitslustel
- u 4km enne lõppu jäi silma tüüp, kes u minuti kõndis, mille ajal temast mööda jooksin ning seejärel spurtis ta mingi aja pärast minust jälle mööda:D ja nii suht pikka maad..lõpu poole ta vist enam spurtida ei jõudnud, sest minust ta enam mööda ei läinud
- mu kell näitas lõpus, et peaksin veel 300 m jooksma ehk tema meelest oli rada lühem, kui pidi olema..
- saun koos pikemaajalisemate jooksjatega on pärast sellist võistlust ideaalne!
- edaspidi tuleb rohkem mägisemaid treeningmarsruute valima hakata, sest mudu jään ka tulevikus samamoodi jänni nende tõusudega. Igati hea motivaator!

Kokkuvõttes võiks nii palju öelda, et sain tänu sellele jooksule väga palju targemaks ja ootan juba põnevusega 8. maid, et saaks 23 km jooksma minna!

11.-18. aprilli nädala kokkuvõte

Eelmise nädala kokkuvõtteks võib öelda, et enam vähem õigeaegselt sai kõik tehtud.
Pärast reedest tempojooksu sai mõnusalt klubist tantsitud ja järgmisel päeval koolitusel peaaegu, et asjalik oldud..
Pühapäeval toimus 10 km kanuumatk, mille tõttu sai siis pikka maad (17,6 km) joostud esmaspäeval koos Avega :) Kellegagi koos jooksmine on hoopis miskit muud. Esiteks oli tempo kiirem, mis oli ääretult mõnus. Ning teiseks möödus joostud 2h märkamatult. Lisaks sain veel avastada Emajõe äärset ilu ja mõnusaid jooksuradu. Polnud ammu nii palju jooksjaid ühe jooksu ajal näinud kh.. Aga ilm oli ideaalne kah jooksuks :)

Nii et põhimõtteliselt võiks eelmise nädala õnnestunuks lugeda ja ennast kiita vaat et isegi :P

reede, 15. aprill 2011

Kiire jooks tehtud!

Tänane plaan nägi ette 7,2 km võistlustempoga jooksu. Tehtud see ka sai!
Alguses kiskusid küll jalad krampi ja oli suhteliselt valus. Lisaks oli veel vastutuul kh:D Mida maa edasi seda vähem aga valu tunda andis ja kergemaks jooksmine läks. Seda näitavad ka kilomeetrite ajad:

Kilomeeter        Keskmine kiirus (min/km)
     1                               5:48
     2                               6:00
     3                               5:56
     4                               5:50
     5                               5:44
     6                               5:39
     7                               5:34
   200m                           5:11

Enesetunne oli pärast super ja nüüd siis rõõmsal tujul kluppi tantsima :P

kolmapäev, 13. aprill 2011

Registreeritud!

Hea MARII-HELEEN ASULA !

Olete registreeritud SEB Tallinna Maratonile/Sügisjooksule, mis toimub 11.septembril 2011 Tallinnas.

Teie andmed:
Ees-ja perekonnanimi: MARII-HELEEN ASULA
Distants: 42,2km maraton
Soodustus: Sky Plus VIP-klubi liige
Reg.kp.: 2011-04-13
Summa: 20.00
Aksepteerin võistluste juhendit: JAH


Et saada 5 eurot alla, tegin end Sky Plus'i Vpi-klubi liikmeks. Hea diil mu meelest ;)

Aeglaselt jooksed kaugele jõuad..

See nädal on seni meeldivalt plaanipärane olnud :)

Esmaspäeva hommikut alustasin 55 minutilise BodyBumpiga. Päeva lõpu poole sai kõigepealt kiirkõnniga läbitud 4,6 km ja siis veel aeglasemalt lisaks 3 km ;) Kokku arvestatavad 7,6 km (H)

Teisipäeval muutus hommikune pilvine taevas lõunaks päikesest säravaks, kuid taaskord pidin minema kooli :S Õnneks püsis sinine taevas ja pärast kooli sai joostud 7,5 km.
Seekord vaheldasin pulssi kah - alustasin 3km, mille ajal hoidsin madalat pulssi (keskmine u 145*) ja siis jooksin tempokamalt 3km u 6:30min/km (keskmine pulss 163). Viimase lõpetasin spurdiga, mille jooksul nägin max kiirusena 2:28min/km :D Ja jooksu lõpetasin 1,5 km kiirkõnniga, kuna pulss tõusis koheselt üle 150, kui joosta üritasin  :( Aga äärmiselt mõnus oli... sellist kava järgin veel kindlasti, pikendades järk järgult kõrgema pulsiga jooksmise aega ;)

Täna läbisin kiirkõnni tempos joostes 10,03km :D
http://connect.garmin.com/activity/79000348
Kuigi treeningplaan nägi ette mingit muud tegevust kui jooksmine, oli viimane aeg Karini käest oma ripsmetušš ja kreem ära tuua - mõeldud, tehtud. Nii jooksingi äärmiselt aeglaselt, hingasin joogatunni rütmis ja nautisin loojuvat päikest :) Keskmine pulss minu kohta äärmiselt eeskujulik 147 ning kokku joostud 1h ja 19 minutit.
Pole just tunnet nagu oleks trenni teinud aga vähemalt saab linnukese kirja.

*pulss antud bpm :P 

pühapäev, 10. aprill 2011

20,4 km tuulega võitlemist

Täna sai siis joostud 20,4 km - senini kõige pikem maa, mille olen joostes läbinud :) 11. septembril tuleb kõigest 21,8 km rohkem joosta :P Easy :D

Esimesed ütleme 15 km olid suhteliselt mõnusad...pilvine taevas vaheldus päikeselisega ja tuul puhus vahepeal tagant või siis külje pealt. Vahva!
Aga nii kui tuli nö kodu poole jooksma hakata tekkis tunne nagu jookseks kogu aeg püstloodis mäest ülesse, sest tuul oli lihtsalt nii suur :S Ja külm..prr. Enam polnud päikest ka kuskil näha, ainult tumedad pilved, mis minu õnneks vähemalt midagi alla laskma ei hakanud...
Aga vähemalt jõudsin koduni välja! Kuigi vahepeal kartsin, et põlvevalu sunnib sõrme püsti viskama ja koju hääletama:P

Pulsist parem ei räägi.. Vähemalt kulutasin 1135 kcal ära!

Järgmine nädal on ehk õnnestunum.
Homme esimese asjana teen kindlasti BodyBumpi kava ära!

neljapäev, 7. aprill 2011

Saun, jooks, õppimine, jooks, õppimine...

Antud nädalat sai alustatud kokkamise, väikse hantlitõstmisega selle ajal ja saunatamise/jutustamisega.. Oma tüüpilist iga esmaspäevast BodyBumpi ei jõudnud küll teha, aga sellega on veel 3 päeva aega kah :P

Teisipäeva alustasin kella 8st kuni 13ni õppimisega ning vaatasin kurvalt aknast, kuidas taevas üha selgemaks läks ja päike välja tuli..aga mina ei saanud jooksma minna, sest pidin hoopis kooli minema - rattaga!

Rattaga sõitmisest veel nii palju, et esmaspäeval käisin ka rattaga koolis - vaatasin küll kodus, et esimene kumm veidi tühi, aga lootsin, et tee peale jäävates tanklates saab ikka täis pumbata...ohh seda üllatust kui avastasin, et ei saagi ja kumm üha tühjemaks jäi :O õnneks päästis mind ratta koju lohistamisest Taavi, kes tuli ja kummi täis pumpas :) my hero ;)
Muidugi kahjuks ei tegelenud ta mu kriiksuvate piduritega, mille pärast vahepeal piinlikkusest punastasin, kui nad üle tänava kostvat kriiksuvat häält tegid :P

Niih aga teisipäev oli käsil..pärast kooli käisin kinos - seekord "Rangot" vaatamas. Mu ootused olid vist liiga kõrgeks aetud, sest ei olnud üldse nii vahva kui lootsin :(

Aga pärast kino paistis ka veel päike ja sain minna 8 kilomeetrisele ringile! Taas peas vasardamas "tempo pole oluline pulss on põhiline" Nii ma siis jooksin ja kui pulss juba 160 näitas kõndisin paarkümmend meetrit. Kõike seda minu jaoks harjumatult aeglase tempoga. Kokku üks minut vähem kui tund aega. Aga kuradima hea enesetunne oli, kuna suutsin end siiski jooksma ajada pärast väsitavat päeva (H)

Eilne päev möödus taas kooli tähe all ning pärast kooli sain karbonaadi praadida, et isa kojutuleku puhul pidulikku söömaaega nautida ;) Jooksmine ei tulnud mõttessegi, aga sain 30 minutit vähemalt rattaga sõita jälle ja hästi poriseks saada :D

Täna, kuna teadsin, et tuleb kiire päev, otsustasin 7ks kella tirisema panna ja jooksmas ära käia. Kui silmad avasin ei paistnud akna taga midagi toredat olevat - kõik oli hall. Siiski panin jooksuriided selga, kella käe peale ning uksest välja! Enne veel kulutasin paarkümmend sekundit, et seadistada kell nii, et ta piiksuks kui pulss üle 152 peaks minema. Seda selleks, et ma ei peaks kogu aeg pulssi vahtima.

Uksest välja astudes võttis mind vastu mõnus soe udune hommik. Lehvitasin naabrimehele, kes leht võtmas käis..ta vaatas mind veidi kummalise näoga, ei tea küll miks 8-)

Hommikuti on Aardla tänaval täitsa hea joosta - pole liiga palju liiklust. Samas ühel hetkel oleks tahtnud, et oleks rohkem olnud autosid. Nimelt nägin, kuidas mingi oranzi jopega tüüp, kapuuts üle pea, teiste postkastidest lehti võttis..endal oli juba paras sületäis käes. Ei julgenud väga midagi kobiseda kah talle, vaatasin ainult üllatunud näoga otsa ja kiirendasin sammu...

Veidi aja pärast jõudsin oma lemmik teeni, mille avastamisest eelmisel nädalal rääkisin. Seal on eriti rahulik joosta, jääb tunne nagu jookseks kuskil külavaheteel...Kuna oli udu, siis mu kinnastele jäi vahepeal nii lahedalt sätendav kondents, mida jooksmise ajal imetlesin :D

Ainult kella piiksumine häiris vahepeal ja siis tegin paar kiirkõnni sammu, et pulssi jälle alla poole saada. Ajab ikka närvi see pulsiteema. Enda meelest jooksen niiii aeglaselt, aga süda leiab, et talle ikka ei sobi ja pumpab veidi liiga kiirelt :S On ikka jobu :D Kõige lahedam on see, et mulle tundub, et mu pulss ei sõltu üldse tegelikult tempost. Aga ma pole veel avastanud, mis teda tegelikult mõjutab. Peab vist endaga katseid läbi viima hakkama ;)

Kokkuvõttes oli jooks väga edukas ja kuidagi rahustav - võrratu algus ilusale päevale :)

Nüüdseks olen edukalt teinud ettekande Zimbardo Stanfordi vangla katsest, käinud verd andmas (nüüd ootab suur Fazeri šoklaad ja mu lemmikküpsised söömist.. nämmm) ja Suudlevates Tudengites Moekese vabatahtlike tänuõhtusöögil...Tuleb välja, et on kasulik alustada päeva jooksmisega, sest hetkel pole uneraasugi ja mõtlen mida veel teha võiks...lähen vist end ilukirjandusliku raamatu lugemisega premeerima :)

Tempo pole oluline pulss on põhiline!

Siit siis tuleb eelmist nädalat kokku võttev postitus, mida hästi kirjeldab ka pealkiri  - ehk siis püüdsin igati hoida pulssi õigel tasemel (mis mul siiski väga hästi välja ei tulnud), hoolimata sellest, kui aeglaselt jooksma ja vahepeal ka kõndima pidin.

Kuni neljapäevani läks trenniga (ja ka blogimisega :P) kõik hästi - siis aga saabusid koolis erinevad tähtajad, sotsiaalne elu pressis peale ja seetõttu oli ka aega vähem.

Reedel jõudsin siiski tempojooksu teha  - 7,2 km ajaga 42:19. Jooksin 10 sekundit keskmiselt kilomeetri kohta kiiremini kui eeldasin. Igati positiivne ja mõnusalt läbi võtab ka kiiremini jooksmine :)

Laupäevane aeglane jooks jäi aga kahjuks ära, kuna nautisin laupäevahommikust pikka voodis vedelemist ja siis tuli juba poes sünnipäevakinki otsimas käia ning seejärel sünnipäevale :) Nii et väga ei kahetse, et ei jooksnud...parema jala sääre esimene osa tegi/teeb valu ka viimasel ajal, et oligi puhkust vaja :)

Pühapäeval aga sain päikse käes joosta pea 13 km :) Väägaa mõnus oli. Eriti kuna teadsin, et koju jõudes saan rõdu peal mõnuleda ja grillhooaja avada ;)

Nii et mina leian, et oli igati kordaläinud trenni- ja mudunädal