Esmaspäevane jooks oli päris edukas - pulss oli algul lausa alla 140 löögi/minutis. Lisaks sai enam vähem normaalse tempoga joosta ka. Lõpus küll väsisin natukene ära ja pulss läks ka ülesse (asi ei olnud üldse selles, et tõus oli :P), aga üldiselt võis jooksuga rahule jääda.
Järgmine jooks oli kolmapäeval - intervallid, mu lemmikud (ausalt). Intervallide ja tempojooksu puhul on tore see, et täpselt on teada missugune pingutus on ette nähtud - tempo on täpselt paigas ja distants ka kindel. Seekord oli jälle 5x800m. Kuna väljas oli taaskord lämbe ja palav, siis jaksu väga ei tundunud olevat, aga tempo selle tõttu ei kannatanud.
Ajad siis järgnevad:
4:19
4:22
4:15
4:09
4:15 (viimase lõigu ajal olin juba päris väsinud...)
Eelmise korraga võrreldes küll olin veidi aeglasem. Arvestades aga ilmaolusid, siis võisin endaga rahule jääda.
Pärast kolmapäevast trenni sain 2 päeva puhata jälle, kuna päevaplaani ei saanud kuidagi sobitada jooksmist. See suvi pole ma hommikujooksu rutiini ka kuidagi sisse saanud, sest ärkan 9 ajal ja siis kõht tühi või väljas juba päris soe :D Nii saabki alles pärast 20-21 jooksma minna, et oleks vähegi normaalne, aga sellel kellaajal on juba nii palju muid asju teha ju (A)
Aga laupäeva õhtul millegi pärast õnnestus - oleks pidanud minema tempojooksule. Kuna olin aga eelneval päeval verd andmas käinud, siis ei tundunud, et sellega hakkama saaksin. Pulss oli algul küll täitsa normaalne, aga kuidagi uimane oli ja nõrkus peal. Kokku jooksin 8,85 km, millega võis täitsa rahule jääda. Riia mäest jooksin ka jälle ülesse.
Täna oleks pidanud olema siis uue distantsi vallutamine - 32 km. Taaskord pidin ootama kuni 20:30ni, et saaks minna. Päev otsa püüdsin laadisin energiat. Lisaks pidin glükoositablette ostma, aga selgus, et apteek kinni. Nii ma siis sõin selle asemel täpselt enne jooksma minemist 1,5 rida šokolaadi - ei olnud üldse hea mõte. Pärast kõht valutas sellest ja iiveldas ka veidi..muidugi see võis ka vere andmisest tulla. Põhimõtteliselt lõi pulsi kohe algul ülesse ja maru kahtlane oli olla (dizzy). Lootsin aga, et läheb üle ja tuleneb eelnevalt tarbitud toidust. Kui pulss hakkas 170le lähenema, siis otsustasin jalutada ning jalutades enamus ajast ka möödus.
Vahepeal olin suht nutma hakkamise ääre peal, sest esiteks enesetunne oli nii halb, kõndidagi oli raske ja endas olin ka vääga pettunud. Õnneks liitus minuga jälle Taavi, tänu kellele suutsin vähemalt 21 km läbida ehk jalutasin pea 3 h (millest jooksin siis umbes 10 km). Kuid isegi jalutades oli vahepeal hapniku puuduse tunne ja rääkides hingeldasin. Tõenäoliselt tulenes eelnev kõik vere andmisest - madal hemoglobiin...Koju jõudes olin näost valge kah :P
Eks homme teen järele jäänud 11 km tasa...pole küll väga õige, aga täna ei oleks mul sellest mingit kasu olnud. Oleks tõeline enese piinamine olnud.
Hetkel loodan, et järgmine nädal on veidigi edukam. Mudu pean tõsiselt mõtlema selle üle, kas olen ikka maratoniks valmis ja äkki peaksin ümber registreeruma...Aga püüan ikka positiivsust säilitada. Saab vähemalt alates reedest erinevates uutes (Tallinnas, Peipsi ääres...) kohtades joosta, mis peaks ju piisavalt motiveeriv olema! Tegelikult tunnengi, et motivatsiooni hetkel on, aga jaksu jääb väheks. Loodatavasti läheb varsti jahedamaks, mu ainus lootus :D
Võrratut nädalat kõigile!
esmaspäev, 11. juuli 2011
esmaspäev, 4. juuli 2011
10. nädalat maratonini - motivatsioon auuu?
Nii hea, et eelmine nädal oli ametlikult ka lõdvestusnädal - ei suutnud taas rohkem kui 4 korda jooksmas käia ning pikk jooks oli ka ainult poolenisti pikk.
Kolmapäeval sai käidud FB jooksutrennis, mis oli väga heaks vahelduseks tavalisele intervalltreeningule. Tempokalt läbitud distants oli kindlasti küll poole lühem, aga see eest sai palju kiiremini joosta. Lisaks veel igasuguseid harjutusi teha, mis on väga kasulik. Üldiselt võis trenniga rahule jääda ja kindlasti püüan ka see kolmapäev platsis olla...võib-olla aga teen eelnevalt või siis pärast paar kiirendust lisaks 8-)
Neljapäev ja reede möödusid puhkuse tähe all. Ei olnud jõudu ega tahtmist end jooksurajale vedada. Vot nii laisk olingi! Aga tegelikult andis hoopis pühapäevane jooks vist endiselt tunda, sest väiksed ületreeningu märgid olid ka - söögiisu polnud, süda puperdas vahepeal ja midagi veel, mida enam ei mäleta :D Nii et usun, et oli igati õigustatud kahepäevane puhkus.
Laupäeval tundus kell 11 olevat just õige aeg jooksma minemiseks - taevas oli ju pilvitu, päike säras ning temperatuur oli 25 kraadi juures :D Õnneks läksin vähemalt terviserajale jooksma, kus enamuse ajast oled puude all vilus. Sinna jooksmine aga nii mõnus ei olnud, sest paari sammuga juba higi voolas ja paalav oli :D Pargis aga tegin sellist süsteemi, et puude all jooksin ja seal kus päike oli (mingi 200-400m lõik) kõndisin. Töötas mu meelest hästi, sest keskmine pulss tuli mõnusalt madal - 148 bpm. Enne viimase ringi lõppu helistas õde, et jookse mu juurde ja lähme ruttu randa päikest võtma. Seetõttu jäi küll 2,7 km võrra mu jooks lühemaks, aga ei kahetsenud küll, et lõõskava päikesega tagasi joosta ei saanud :P
Pühapäeval ootas siis puhkusenädalale kohaselt ees veidi lühem pikk jooks - algse plaani järgi nii umbes 2 h või 20 km. Päev otsa lebotasin niisama ja siis tuli meelde, et peaks jooksma ju ka täna minema. Mõeldud, tehtud. Suht alguses kohe nägin tumesiniseid pilvi lähenemas, aga mõtlesin, et vast ei hakka sadama. Pool teed mõtlesin niimoodi ja siis läks mölluks :D Üle pika aja jälle korralik sahmakas, mille saatel sain siis kiire tempoga koju lipata, et mitte Taavi iPodi ära uputada. Mudu oleks võinud joosta küll - oleks saanud ju lausa lisaraskusega, kuna tossud olid täiesti läbiligunenud. Aga eks nii juhtub kui Võru tänav uputab ja igasse lompi (mõni oli isegi poole põlveni vähemalt) sisse "hüpata". Nii mul jäigi jooks lühikeseks - 10 km ühe tunni ja 6 minutiga.
Nüüd olen tõenäoliselt eelmise pühapäeva pikast jooksust pärast sellist mõnusalt lebot nädalat taastunud ja täna peaks jälle jooksurajale minema. Tulingi siia taas motivatsiooni otsima, sest mudu vist küll ei viitsiks. Aga kui juba välja kuulutan siin, et lähen teen väikse tiiru, siis ka seda teen. Igati kasulik!
Eelmise kuu kokkuvõte kah lõppu:
Joostud - 155,3 km ajaga 17:43:11
Rattaga sõidetud - 3 korral kokku 20,4 km (lisaks niisama sõitmised...)
Jõutrenni tehtud - 2 korda
Kokku sporti tehtud 20 tundi.
See kuu proovin tublim olla!
Kolmapäeval sai käidud FB jooksutrennis, mis oli väga heaks vahelduseks tavalisele intervalltreeningule. Tempokalt läbitud distants oli kindlasti küll poole lühem, aga see eest sai palju kiiremini joosta. Lisaks veel igasuguseid harjutusi teha, mis on väga kasulik. Üldiselt võis trenniga rahule jääda ja kindlasti püüan ka see kolmapäev platsis olla...võib-olla aga teen eelnevalt või siis pärast paar kiirendust lisaks 8-)
Neljapäev ja reede möödusid puhkuse tähe all. Ei olnud jõudu ega tahtmist end jooksurajale vedada. Vot nii laisk olingi! Aga tegelikult andis hoopis pühapäevane jooks vist endiselt tunda, sest väiksed ületreeningu märgid olid ka - söögiisu polnud, süda puperdas vahepeal ja midagi veel, mida enam ei mäleta :D Nii et usun, et oli igati õigustatud kahepäevane puhkus.
Laupäeval tundus kell 11 olevat just õige aeg jooksma minemiseks - taevas oli ju pilvitu, päike säras ning temperatuur oli 25 kraadi juures :D Õnneks läksin vähemalt terviserajale jooksma, kus enamuse ajast oled puude all vilus. Sinna jooksmine aga nii mõnus ei olnud, sest paari sammuga juba higi voolas ja paalav oli :D Pargis aga tegin sellist süsteemi, et puude all jooksin ja seal kus päike oli (mingi 200-400m lõik) kõndisin. Töötas mu meelest hästi, sest keskmine pulss tuli mõnusalt madal - 148 bpm. Enne viimase ringi lõppu helistas õde, et jookse mu juurde ja lähme ruttu randa päikest võtma. Seetõttu jäi küll 2,7 km võrra mu jooks lühemaks, aga ei kahetsenud küll, et lõõskava päikesega tagasi joosta ei saanud :P
Pühapäeval ootas siis puhkusenädalale kohaselt ees veidi lühem pikk jooks - algse plaani järgi nii umbes 2 h või 20 km. Päev otsa lebotasin niisama ja siis tuli meelde, et peaks jooksma ju ka täna minema. Mõeldud, tehtud. Suht alguses kohe nägin tumesiniseid pilvi lähenemas, aga mõtlesin, et vast ei hakka sadama. Pool teed mõtlesin niimoodi ja siis läks mölluks :D Üle pika aja jälle korralik sahmakas, mille saatel sain siis kiire tempoga koju lipata, et mitte Taavi iPodi ära uputada. Mudu oleks võinud joosta küll - oleks saanud ju lausa lisaraskusega, kuna tossud olid täiesti läbiligunenud. Aga eks nii juhtub kui Võru tänav uputab ja igasse lompi (mõni oli isegi poole põlveni vähemalt) sisse "hüpata". Nii mul jäigi jooks lühikeseks - 10 km ühe tunni ja 6 minutiga.
Nüüd olen tõenäoliselt eelmise pühapäeva pikast jooksust pärast sellist mõnusalt lebot nädalat taastunud ja täna peaks jälle jooksurajale minema. Tulingi siia taas motivatsiooni otsima, sest mudu vist küll ei viitsiks. Aga kui juba välja kuulutan siin, et lähen teen väikse tiiru, siis ka seda teen. Igati kasulik!
Eelmise kuu kokkuvõte kah lõppu:
Joostud - 155,3 km ajaga 17:43:11
Rattaga sõidetud - 3 korral kokku 20,4 km (lisaks niisama sõitmised...)
Jõutrenni tehtud - 2 korda
Kokku sporti tehtud 20 tundi.
See kuu proovin tublim olla!
laupäev, 2. juuli 2011
Väga hea maratoni quote
"No doubt a brain and some shoes are essential for marathon success, although if it comes down to a choice, pick the shoes. More people finish marathons with no brains than with no shoes."
- Don Kardong
Vähemalt pani mind naerma :)
- Don Kardong
Vähemalt pani mind naerma :)
Tellimine:
Postitused (Atom)