2-8.12 peaaegu poole parem nädal..

Eelmisel nädalal said tehtud kõik 6 FocusT trenni, pühapäeval topelt-trennipäev.

Endaga olen rahul, hoolimata tegemata jäänud jooksutrennidest. Pean välja mõtlema, kuidas hankida motivatsiooni (või siis lisaaega) jooksma minemiseks. Eelmisel nädalal seda ei olnud. Hetkel on niikuinii esikohal magistritöö valmis saamine ja lisaenergiat või -motivatsiooni millekski muuks niikuinii ei ole. Ei kavatse hetkel ka süümekaid tunda - tean, mis on hetkel oluline lihtsalt!

Sellel nädalal siis taas 6 FocusT trenni - kaks nädalat veel alfat ja siis tuleb beeta. Can't wait!

Lumist trenninädalat kõigile!

25.11-1.12 - haige, haige, haige...

Esmaspäeval tegin ilusti trenni ära.
Teisipäeval oli äärmiselt kiire päev ja õhtu, nii et trenni tegemiseks reaalselt aega ei olnud.
Kolmapäeval tegin selle eest kohe pärast tööd kaks trenni järjest ära.
Neljapäeval ärkasin õudse kurguvaluga (esimest korda nägin ise ka tulipunast kurku), mistõttu kõigepealt keskendusin sellele, et tööpäeva üle elaks ja seejärel suudaks asjaliku nägu teha andmeanalüüsist rääkides ning kell 20 olin mina voodis ja magasin.
Reede oli enam vähem samasugune, kuigi õnneks enesetunne oli veidi parem. Trenn ei tulnud mõttessegi, tantsimagi ajasin Taavi üksi.
Laupäeval tundsin end päris hästi (pärast 12+h magamist), kuid kuna ärkasime alles 11 ja kell 15 pidime juba selle aasta esimesele jõulupeole minema, siis muude toimetuste kõrvalt trenniaega polnud. Seejärel sain end õhtu otsa külmetada peol ja pühapäeval nohuse nina ja järjekordse kurguvaluga ärgata. Kuni 18ni suutsin siiski asjalik ja toimetav olla. Õhtul vaatasin filme ja jõin meega teed kõrvale. Ei mingit trenni.

Egas midagi - tuleb jälle paremini teha. Võrreldes eelmise nädalaga sai vähemalt 3 trenni rohkem tehtud (eesmärk täidetud?:D). See nädal võiks siis proovida kõik 5+3 trenni ära teha. I can do it!

18-24.11 - trennita nädal

See nädal pole ühtegi ilusat nädala kokkuvõtet panna, kuna ei teinud mitte ühtegi trenni.

Kõik algas pühapäevaöise/esmaspäevase seljavaluga, mille põhjal ma endale kiirelt neeruvaagna põletiku diagnoosi panin. Õnneks ei osutunud see küll tõeseks, aga seljavalu oli halvav siiski. Õnneks aitasid Olframi plaastrid sellest kolmapäevaks üle saada.

Kolmapäevast algas mul aga õppepuhkus, mille eesmärgiks oli magistritööd kirjutada (samal ajal võimalikult palju magusat hävitades, et ikka aju töötaks). Töö kirjutamine läks hästi, aga magusa söömine küll hästi ei mõjunud ja enesetunne oli sant. Nii siis ei jõudnud ka nendel päevadel trenni teha.

Eile läksin poole päeva pealt Tallinna ja eelnevalt oli vaja kodused asjatoimetused korda ajada ning sama siis täna õhtul koju jõudes.

Kõige parem kogu asja juures on see, et ega ma väga ei kahetse. Tervislik enesetunne on nüüd parem, magistritööga olen jupp maad edasi arenenud, ühe 1000-jupilise pusle panin koos kihlatuga kokku ning jõudsin ka sõbrannal soolaleival käia. Üldiselt korda läinud nädal ju. Trenni osas saab järgmine nädal aga kindlasti palju paremini teha :)

Järgmine nädal siis kordan sellele nädalale mõeldut.

11-17.11

Sellel nädalal said kõik trennid tehtud!

Kolmapäeval tundsin end halvasti ja tohutult väsinult ning enda üllatuseks näitas kraadiklaas 37,5. Seega otsustasin ühe puhkepäeva võtta. Kahjuks see õhtune 37,5 pole kuhugi kadunud... Enesetunne on aga veidi parem olnud ning seetõttu olen trennid ilusti ära teinud.
Täna kolmapäeval tegemata jäänud trenni lõpetades olin enda üle vääga uhke! Tekkis tunne, et saan kõigega hakkama :)
Nüüd pärast maskitamist ja saunatamist on veel eriti mõnus tunne. Olen järgmiseks (raskeks) nädalaks valmis!

Järgmise nädala FocusT trennid:

Lisaks:

• 3 x 24 minutit aeglast jooksu (3 min) ja kiirkõndi (1 min) vaheldumisi
• Reedel 1:15 svingimist :)

Homme ootab mõõtmine-kaalumine ka..

Nädala tsitaat:

*Põhjendus: kuna tulemas pikad tööpäevad, siis sellel nädalal pean enamus trenne hommiku poole tegema. Täna sain hakkama!

Nädal 1.

Kuni neljapäevani oli trenninädal ideaalne.

Neljapäeval jõudsin pärast pingelist tööpäeva alles 20:30 koju ja olin tõeliselt väsinud. Vaatasin siis veidi Internetis ringi ja otsustasin ikkagi trenni ära teha. Kahjuks oli vaimne väsimus nii suur ning peas kordus kogu aeg "ma ei jõua, ma olen nii väsinud". Seetõttu ei suutnud ma trenni lõpetada ja vajusin hoopis põrandale kössi :D

Nädalavahetuste trennide tegemisega tegin esimest korda algust täna hommikul, aga taas ei olnud vaim valmis. Õnneks suutsin end õhtul kokku võtta ja nii jooksu kui teise trenni ära teha. Jooksu küll seekord toas…

Järgmine nädal saab töö mõttes olema pingeline, kuid loodan, et jõuan siiski trennid tehtud. Kava näeb ette järgmist:

Lisaks:
3 x 21 minutit aeglast jooksu (2 min) ja kiirkõndi (1 min) vaheldumisi
Reedene swing :)

Let's begin!

Täna alustasin Focus T programmiga täitsa algusest. Eelnevatel nädalatel oli trenne vahele jäänud ja olin järje kaotanud ning seetõttu tundus parim mõte otsast alata. Märkisin kalendrisse trennid ja sain esimese ka maha kriipsutada :)
Lisaks FocusT programmile hakkan järgima Heidi 5-kilomeetri programmi. Kuskilt tuleb ju uuesti alustada ja miks mitte päris algusest?

Seejärel kiusasin Taavit ja käskisin tal ennast mõõta..biitsepsid, piht, vöö, puus, reied ja sääred. Ja siis suure torisemisega tegi ta must pildid ka - tulevase enne ja pärast tarbeks ;)

See nädal näeb välja selline:

Lisaks:

• 3 x 20 minutit aeglast jooksu (1 min) ja kiirkõndi (1 min) vaheldumisi
• Reedel tund ja 15 minutit swingimist :)

Ilusat (trenni)nädalat kõigile!

Esimesed sammud "paranemise" suunas

Viimasest postitusest on palju aega mööda läinud. Vahepeal on olnud mitmeid katseid trennilainele tagasi pöörduda (samas vähem katseid jooksurajale pöörduda). Õnneks on mul mitmeid toetajaid, kes trennitegemist meelde tuletavad ja seetõttu uuesti õigele rajale tagasi toovad. Hetkel tundub, et olen leidnud sobiva "programmi" alustamiseks:

Ehk siis viiel päeval nädalas tuleb teha 25 minutit trenni (ühel päeval 2x25). Trenn ise on pingutustnõudev ja trenni lõpus ei ole küll tunnet, et ainult 25 minutit kestis. Alustamiseks aga ajaliselt piisavalt lühike, et (teoreetiliselt) peaks igasse päeva ära mahtuma.

Teooria aga minu praeguse eluga alati ei ühti. Seda eelkõige seetõttu, et lisaks 8-16 koolipsühholoogina töötamisele, on mul hetkeseisuga veel kaks töökohustust - üks üle nädala pärast tööpäevi ja teine sama graafikuga nädalavahetuseti. Ja siis kirjutan veel magistritööd ka...ja käin tantsukursusel...ja peaks pulmi planeerima ja…

Ehk siis iga minut (et mitte öelda sekund) on päevast arvel. Tihti tunnen end pärast 12-tunnist (vaimselt pingutavat tööpäeva) kui tühjaks pigistatud sidrun.. Sellel hetkel suuta end motiveerida kasvõi 25-minutiks trenni tegema on päris raske. Mõnel päeval on siiski õnnestunud :)

Aga mitte oma "raskest" elust ei soovinud ma kirjutada. Täna oli minu jaoks oluline päev - minus idanes soov läbida järjekordne maraton, lugedes seda postitust. See aga eeldab ka jooksurajale naasmist.
Kui päris aus olla, siis olen tegelikult jooksmise järele igatsema hakanud juba küll… Nüüd tuleb veel läbi mõelda, kuidas peaks uuesti alustama ja pihta hakkama. Hetkel kaalun erinevate variantide vahel - alustada jooks-kõnniga või treenida kindlaks distantsiks - 5 või 10 või 21 km või… On kellelgi mõtteid või pakkumisi? Enamus programme on nö alustajatele, kuid ennast, pikast pausist hoolimata, päris algajaks siiski ei pea..või peaks seda suhtumist muutma?

Selles on küsimus..

Suvine paus nagu ikka..

Minu jaoks on suvi vabaduse ja põneva(ma)te ettevõtmiste aeg...ja seetõttu ongi end esiteks raske kokku võtta, et trenni teha ja teiseks spordist kirjutada. Nii ongi iga suvi pikem paus sisse tulnud.

Hetkel küll päris trennipausi ei ole, kuid jooksupaus on küll juba pikem. Tundub, et Hiiumaa maratoni "kannatused" on jätnud ikka mingi jälje ja ei taha kuidagi jooksutossud jälle jalga minna. Minu jaoks on muidugi ilm ka liiga palav ja hommikul vara tõusta ei suuda (proovin juba teist nädalat järjest edutult..). Jooksmise asemel olen tegelenud videotreeninguga - hetkel käsil P90X kava. Väga mõnus vaheldus ja õnneks ka kardiotrennid sees lisaks lihastreeningule.

Selle suve muudab erilisemaks (ja kiiremaks) veel ka pulmaettevalmistused. Juuni alguse pühendasime pulmakoha otsingutele, mis nüüdseks loodetavasti lõppenud. Viimased kaks nädalat olen aga otsinud pulmaisasid, toitlustajaid ja uurinud erinevaid kutseid, pruutkleite ning kogunud infot dekoratsioonide kohta (ega kellelgi lavendlipõldu pole?). Põhimõtteliselt veetsin kaks päeva hommikust õhtuni (täis-pika tööpäeva) pulmaasju uudistades. Nii põnev! Pulmad küll toimuvad alles järgmise aasta juulis, kuid soovin enne päris töökohale minekut 21. augustil tähtsamad punktid paika saada. E-R ja 8-16ni tööl käies selleks enam niikuinii aega ei ole..või kuidas?

Meeldejäävat suve jätku kõigile!

Hiiumaa tehtud!

Juba tervelt kaks nädalat tagasi sai joostud (või siis kõnnitud) Hiiumaa maratonil. Lühidalt öeldes oli see mu senise elu üks jubedamaid kogemusi. Sain teada, mida tähendab joostes korralikult üle kuumeneda ja lootusetust tunda, kui keegi sind teepervest ülesse ei taha korjata :D Sain elu üle järele mõelda - miks ma tahan joosta ja kas vaja ikka see aasta veel 2 maratoni joosta jne. Ja pärast finišijoone ületamist tunda, et ei olnudki ju kõige hullem ja mõelda, et igaljuhul teen varsti uuesti!

Aga veidi pikemalt ka... Esimesed 20 km oli super-hüper tore. Jooksin koos 4-5 meesterahvaga, kes viskasid nalja ja oli muidu muhe. Jooksin liiga kiiresti - tempo 6 min/km kanti, aga kuna enesetunne oli lihtsalt nii hea ja viimased trennid olidki sellise kiirusega, tundus see hea mõttena....see ei olnud. Umbes 20ndal kilomeetril tabas täielik sein - motivatsioon langes, kuumus tappis ja jalad olid niiii valusad.
Hakkasin igas joogipunktis vett endale igale poole valama, et vähegi jahutust saada ja kuivavat kurku leevendada. Joogipunktid olid õnneks iga 3-4 km tagant, lisaks tehti meile lisapunkte.

Pärast tagasikeeramist tabas nagu uus energialaine, mis aga kestis kõige rohkem 3-4 km. Siis läks väga raskeks ja nii 12 km enne lõppu andsin täiesti alla. Jalad tegid iga sammuga põrgupiina ja mõtted olid nii negatiivsed. Arvan endiselt, et mõtlemise kontrollimine on olulisim ja seekord ei saanud taas sellega hakkama.
Umbes 3 korda istusin ma teepervele maha (kuna niisama kätega jalgadele toetamine oli raskendatud - keha värises kui haavaleht) - mõtlesin elu üle järele ja puhkasin. Paar autot sõitis ka mööda, aga keegi ei tahtnud küüti pakkuda...võib-olla oleksin nõus olnud ka lõpetama. Lõpus andis jõudu ärritus, sest mõtlesin, kus see Taavi nüüd küll on ja miks ta mind ei erguta või peale ei korja. Ütlesin endale, et juba seetõttu pean finišisse ikka ise jõudma!
Paarsada meetrit enne finišit (mis oli ülesse mäge) suutsin ka uuesti jooksusammu teha. Ja pärast finišijoont oli tunne ülev ja kõik halb oli möödas! :)

Hiiumaale!

Viineripirukad ja struudel reisile kaasa tehtud; eksam ja viimane trenn enne maratoni tehtud; kotid koos ja olengi mineku valmis :) Ootan juba, et saaks 42,195 km jooksma hakata ;)

Hoidke siis mulle homme 12-16:30ni pöialt - loodan seekord 4 ja poole tunniga valmis saada :) Ilusat nädalavahetust!

Milline maraton järgmisena?

Olen kaks päeva mõelnud, et millise maratoni joosta järgmisena. Algselt oli kindel plaan Mulgi maraton, kui enam ei ole nii kindel. Eelkõige soovisin seda joosta, kuna eelmine aasta seal poolmaratoni joostes sain tõeliselt positiivse elamuse osaliseks :) Samas vedas tookord väga ilmaga, mis eelnevatel aastatel on just vastupidine olnud - temperatuut liiga kõrge ja seetõttu jooks raske.

Alternatiivne variant oleks Illuka maastikul toimuv XT RunEst Maraton. See tundub hea väljakutsena ning kindlasti pakuks palju kauneid loodusvaateid. Vaheldust ka tüüpilistele asfaldi-/maantejooksudele.

Kumba teie eelistaksite?

20-26.05

Nädala algus läks kõik hästi - joosta oli mõnus ja nautisin iga minutit trennitegemisest :) Siis aga ärkasin laupäeva hommikul esiteks ülesse vihmasaju peale ning teiseks nohuse ninaga. Mitte niisama nohuse vaid vett jooksva ninaga. Hästi teada ka põhjus - autosõidul kasutatud konditsioneer. Ka eelnevatel kordadel olen alati enne maratone ja muid olulisemaid võistlusi haige olnud...ju siis organism annab märku, et tuleb enne puhata..

Otsustasin, et teen siis ühe puhkepäeva. Täna hommikul ei olnud just palju parem ja lõuna ajal kaevamine uduvihmaga, ei aidanud üldse kaasa :D

Vähemalt sai esimene enda tehtud peenramaa valmis :)

Saunas käimine muidugi veidi aitas, aga hetkel tahaks kangesti ühte gripiteed, mida kahjuks ei ole - tuleb leppida mustsõstratee ja pika unega. 

Loodame, et aitab! 6 päeva pärast tuleb ju maratoni joosta - Vytautased ja viinamarjamahlad ootavad joomist ning laevapiletid on ostetud. Vaim on igatahes valmis :)

13-19.05

Eelmisel nädalal said kõik jooksud tehtud, kuid minu kurvastuseks ei tekkinud võimalust teha 1,5h joogat :( Tõenäoliselt ei teki ka see nädal enne pühapäeva seda aega.. Insanity'ga tegin ka hetkel ikkagi pausi kuni maraton joostud - tundsin, et ei mõjunud jalgadele hästi...

Pärast reedet läks trenniga natukene nihu kah.

Laupäeval ärkasin liiga hilja, et enam pikale jooksule minna - selle asemel sain poolteist tundi muru niita ja teist sama palju peenart kaevata :P
Pühapäeva hommikul kui kell 8 lõpuks sain jooksurajale, oli väljas juba kuum ja lämbe ning vihkasin igat minutit pärast poole tunni möödumist. Ei võtnud ju joogipudelit ka kaasa ja kurk kuivas jubedalt. Nii ma siis tund aega jooksin ja pärast seda andsin alla - kõndisin pahuralt 40 minutit koju. Loodan südamest, et 1. juunil sellist kuumust ei ole.

Nüüd tuli mulle jälle meelde kah, miks suvel vahepeal jooksutrennid mul ära kipuvad jääma - vihkan lihtsalt sellise palavusega "enda piinamist". Seda enam põhjust aga ikkagi hommikuti jooksmas käima hakata - kõiges midagi positiivset. Selleks nädalaks hommikused jooksud plaanitud reedeks ja laupäevaks :)

Edukat trenninädala algust! Mul tänane õhtune jooks läks juba vääga mõnusalt ;)

Hommikune jooks paneb aluse ilusale päevale :)

Täna hommikul suutsin end  enne 6t ülesse ajada ja jooksurajale minna. Tegelikult pidin juba eile antud jooksu tegema, kuid päeval oli kiire ja kui lõpuks 21st koju jõudsin, ei suutnud rõveda peavalu tõttu midagi muud teha peale voodisse minemise..

Hommikul ootas mind väljas aga pilvitu sinine taevas, särav päike ja linnulaul :) Ees ootas 4 korda 5 minutilist tempojooksu, mille suutsin joosta tempoga 5:35-5:42. Jalg oli kiirenduste ajal mõnusalt kerge ja suhteliselt tönts nö lõdvestusjooksudel... Koju jõudes särasin aga täiega ja tundub, et tulemas on imeline päev!

Homme proovin uuesti ;)

Täiendus:
Enne magama minekut Insanity trenn tehtud ja super tunne (nüüd läks see värsketest rabarberitest tehtud kook ka ikka asja ette :P) .. Eile juba kahtlesin, kas ikka jätkan selle ettevõtmisega, kuid nüüd sain kindlust juurde - endorfiinilaeng aitas otsustada :)

6-12.05

Eile õhtul olin liiga väsinud, et midagi täpsemalt kirjutada. Nüüd pärast 12h und suudan jälle asjalikuks hakata :D

Eelmise nädalaga jäin 75% rahule - kaks trenni jäid ära (aeglane jooks ja cross-training), tehtud trennid olid head. Kuigi ühe neist oleks niikuinii ära jätnud, et jõudu võistluseks hoida. Kolmapäevane jooga oli lihtsalt võrratu jällegi :)

Reedene pikk jooks läks ka üle kivide ja kändude..esimene asi, mida valesti tegin, oli 2 muffini ja pooleteise tassi kohvi joomine täpselt enne jooksma minemist :D Ei tööta ikka see mõistus vahepeal väga hästi :D Teiseks tujualandajaks oli ilm - palav ja niiske. Samas jälle jooksu keskel tundsin end super hästi - jalad olid lahti joostud, energiat jagus ja tempo oli ka hea. Ja siis järsku lihtsalt kaob kõik positiivne ära ja mõtled, et saaks ainult koju. Usun, et asi on hästi palju mõtlemises kinni ja püüan seda parandada.

Ja olemegi jõudnud pühapäevase Tartu Jooksumaratonini - teist aastat järjest jooksin 10 kilomeetrit. Ärevust enne võistlust ei olnud - trenni olen ju piisavalt teinud, et see maa ära joosta..ilm oli super ja toetajaskond oli ka kaasas. Kõik eeldused heaks võistluseks olemas :P Võtsin endale sihiks umbes 55 minutiga finišisse jõuda - peaegu minuti jõudsin varem :)

Tänasest saab aga mu trenn uue hoo sisse - lisaks maratoniplaanile otsustasime sõbrannaga järgmina hakata ka Insanity programmi. Mina küll ei plaani päris täies mahus seda ette võtta, kuid mingeid tulemusi loodan ikka saada. Väike raputus kehale ;)

Hilinenud nädala kokkuvõte - 29.04-5.05

Nädala lõpus oli uni magusam kui trennitegemise tahe. Tegemata jäi jooga ja pikk jooks jäi poolikuks. Pühapäeval sai päev otsa aknaid pestud - tere kevad! :D Ja siis alles õhtul jooksma mindud - tuul oli aga suur ja päev otsa rahmeldamisest väsimus, nii et tegin pool ettenähtust.

Sai vist liigselt hõisatud ka eelmises postituses, et kõik super ja muutkui aga trennitaks. Esmaspäeval tundsin end juba veidi kahtlaselt ja magasin 10+h. Sama pikk uni oli ka teisipäeval ning terve päev otsa oli imelik enesetunne. Õhtul tuli aga täielik nõrkus peale, nii et pea käis ringi ning pärast igat liigutust tuli istuda ja puhata... Tagantjärgi mõtlesin, et asi võis olla ka toitumises - tarbisin rohkelt valku, kuid süsivesikuid minimaalselt.. Paar ampsu kooki tegi olemise lühikeseks ajaks paremaks ka :P Eile oli juba okey ja suutsin 1,5h joogat õues teha :)

Loodan, et enamvähem enesetunne püsib ja suudan ikka pühapäeval hea aja joosta :)

Aprilli kokkuvõte

Alates uue treeningplaani järgimisest olen märkinud vajalike trenne ka kalendrisse ja tehtud trennid maha kriipsutanud. Selline nägi siis aprilli kuu välja - tegemata jäi 4 trenni (3 jooksu ja jooga). Võrdluseks eelmine kuu 5 ja pool tegemata trenni, millest 3,5 haiguse tõttu...

Viimased pea kolm nädalat on kõik trennid tehtud saanud ja olen enda üle väga uhke :) Põhjust nüüd end hellitama (valikus kosmeetik või massaaš) minna eduka trennikuu puhul! 

Natukene arve ka:

Varasemalt pole ma nii tubli treeningplaani järgija olnud. Nüüd olen ma märganud palju positiivset, mis tuleneb regulaarsest liigutamisest:

1) palju madalam pulss - mu pulss on langenud võrreldes möödunud aastaga umbes 10+ bpm ehk ei saa tulla üksnes vanuse lisandumisest :P

2) suudan joosta kiiremini - juba Otepää-Tartu poolmaratoni joostes hämmastas mind, et suutsin enda kohta nii kiiresti joosta. Nüüd olen saanud iga teine trenn üllatuda, et mu keskmine kiirus on langenud 7 min/km umbes 6:30 min/km..ja seda jooksem ma madalama pulsiga!

3) trenni tegemine on loomulik päeva osa - varasemalt pidin end igati motiveerima, et ikka trenn tehtud saaks, kuid nüüd tuleb see loomulikult. Isegi kui tunnen end väsinult ja mõistus hakkab vabandusi otsima, jõuan vajaliku tehtud. Võiks lausa arvata, et mul on tekkinud harjumus :D

Loodan ainult, et järgmine kuu tuleb sama edukas. Täpselt kuu aja pärast tuleb ju Hiiumaal maratoni joosta ;) Ei jõua ära oodata!

Tänane motivatsioon:

EVERY MILE YOU RUN burns roughly 100 calories. Think of that next six-miler as two slices of pizza. (allikas)

Õhtul "vaja" grillima minna :P

* Motiveeris päris tublisti tundub - jooksin kogemata topeltaja, võrreldes treeningplaanis ette nähtuga. Kokku 10,3km - päris hea ikka, kui sellise maa "kogemata" läbimine nii lihtne on :)

22-28.04 - järjekordne tähtis nädal :)

Järjekordne edukas trenninädal möödas:

E: alustuseks 2h riisumist ja pärast seda 35 minutit killer buns and thighs (JM)

T: kiirendused 4x6 minutit kokku 7,65 km

K: aeglane jooks 6,1 km ajaga 39 minutit - alguses oli pulss nii mõnusalt madal ja tempo minu jaoks päris kiire (6 min/km). Mõnus õhtune jooks :)

N: ametlik vaba päev

R: ametlik vaba päev

L: pika jooksu päev - kokku 3h ja distantsiks 26 km. Esimene tund olid jalad nii kanged ja haigutasin vahet pidamata (alustasin kell 6 hommikul ka..). Teine tund tuli jalgadesse elu sisse ja suutsin täitsa mõistliku kiirusega joosta. Ja viimane tund oli jälle aeglane ja kangete jalgadega. Vähemalt jõudsin lõpuni ja olin endaga igati rahul :)

P: jooga 1,5h. Järjekordne mõnus lõpetus nädalale.

Nüüd siis see, miks nädal eriline ja tähtis oli.. Alates neljapäevast olen ma (maailma parim) tädi :)

Loodan ainult, et see pisike ime ei hakka liialt trenniaega endale haarama...tahaks ju kogu aeg nunnutamas käia ;)

Teist korda..

..suutsin hommikul jooksmas käia. Mina olen enda üle uhke ja proovin mõni päev jälle. Täna aitas:

1) riided ja kõik muud asjad olid valmis laotatud - oleksin ka kinni silmi unise peaga kõik selga saanud :P

2) ilmateade ennustas tänaseks vihma ehk hiljem oleks olnud võib-olla veel halvem jooksma minna (kuigi enne tõusmist võisin vanduda, et juba sajab ja äkki saan siiski voodisse tagasi minna :P)

3) muud aega jooksmiseks täna ei ole.

15-21.04 - kõik trennid ilusti tehtud :)

E: Alustuseks 1-tunnine ehk 6 km jalutuskäik ja õhtul enne magamaminekut 35-minutiline kõhulihastetrenn JM kava järgi (algselt oli plaanis teha kohe otsa ka tuhara-reie kava, kuid olin nii läbi eelnevast trennist ja pikast päevast, et ei jõudnudki)

T: kõigepealt 45- minutiline threshold jooks - 4x(5+1,5min), mis oli väääga mõnus jooks päiksepaistes ja lõpetuseks eelmisel päeval tegemata jäänud  45-minutiline killer buns and thighs JM video. Ühtlasi oli see ka selle aasta esimese rattasõidu päev (3km kõndi ja 3km ratast) :)

K: ametlik vaba päev. Aga sai natukene rattaga ka sõidetud - kokku nii 10 km. Koos Lossi mäe vallutamisega.

N: aeglane jooks 40 minutit ja lisaks 20-minutiline P90X kõhulihaste kava (päeval umbes 6 km ratast)

R: nagu varasemas postituses mainisin sai tehtud pika jooksu asemel 1,5h joogat (päeval u 6 km ratast)

L: selle nädala saavutus - suutsin kell 7 tõusta ning 3-tunnise ja 15-minutilise pika jooksu teha :) Selle aja jooksul sai endale üllatuseks kogemata peaaegu et Luunjas ära käidud :D

Ilm oli paalju hullem kui eelneval päeval - enamuse ajast sadas vihma ja tuul puhus ning lõpus (loe: kokku umbes 40 minutit enne koju jõudmist) sain paduvihma kaela. Koju jõudes olin läbimärg ja sõrmi ei tundnud (kuigi olid kindad käes). Aga enda üle oli niiii uhke ja terve päeva särasin :)

P: ametlik vaba päev, mis tähendas 2,5 tundi aktiivset aiatööd - riisumine ja pühkimine. Linnatüdrukule kohaselt suutsin käed peaaegu, et villi hõõruda. Aga oh seda rõõmu - homme saab edasi riisuda :)

Kokku liikumist: 11h ja 31 minutit
Kokku trenni: 9h ja 41 km

Mina olen rahul ja järgmine nädal kordan :)

3h jooksu asemel 1,5h joogat

Täna oli algseks plaaniks kohe pärast praktikal käimist jooksma minna. Plaan muutus esmalt seetõttu, et ei saanud koheselt minna (pidin 1,5h kõigepealt ootama, lisandunud oleks siis söömisest taastumise aeg).
Esmalt mõtlesin, et lähen siis 13-14 paiku ja hakkasin iPodi sisu täiendama...samal ajal kuulasin, kuidas oksad vastu aknaklaasi kiikusid ja igasuguseid hirmuäratavaid helisid tegid.

Ei tundunud enam hea mõtena jooksmaminek. Lootsin, et tuul vaibub ja hakkasin magistritöö andmetega tegelema...ja sattusin hoogu :D Õnneks tuul ka püsis, nii et endiselt oli ka põhjus, miks mitte jooksma minna.
Nüüd siis tuleb asendada väline jooksutrenn pühapäevaks plaanitud 1,5h joogaga. Mulle see vahetus meeldib ;) Natukene joogamotivatsiooni teilegi:

*Proovin homme hoopis varakult tõusta ja oma 3h jooksu enne koolitusele minekut ära teha  ;) Tahab keegi liituda ajavahemikus 7-10?  ;)

Auu jooksumotivatsioon?

*

Alates viimasest jooksutrennist täpselt nädal tagasi, pole mul kordagi tekkinud tahtmist uuesti jooksma minna.. ja ma pole läinud ka.

Viimane jooks oli super muide - päike säras, pulss oli oodatust madalam ja sain isegi normaalse tempoga joosta. Lõpetuseks jõudsin veel lihastrenni ka teha. Nii et asi ei ole selles, et viimane trenn oleks nõme olnud vmt.

Miks siis on jooksutrennid seni ära jäänud?

1) Väljas olid sombused, hallid ja vihmased ilmad, mis ei kutsunud välja jooksma. Olen tähele pannud, et ilmal on suuuur mõju mu enesetundele ja aktiivsusele..

2) Kodused trennivideod on täiega vinged ja eelistan hetkel neid teha (mis aga ei aita kaasa aeroobse vastupidavuse tekkimisele, mida hetkel on rohkem tarvis). JM oskab ikka täiega häid kavu kokku panna, mis hoolimata nimest töötavad läbi kogu lihaskonna.

3) Edasilükkamine - algselt hommikupoolikule planeeritud jooks lükkub õhtusse (kas on vaja töö- või kooliasju teha või tõusen oodatust hiljem või punkt 1), mille tagajärjel jääb üldse tegemata

4) Alternatiivsed tegevused - koristamine (mida ma tegelikult absoluutselt vihkan), raamatu lugemine, Taaviga ajaveetmine, filmide ja sarjade vaatamine, kodutööde ja tööülesannete tegemine, niisama puhkamine...alati leiab mingi vabanduse või põhjuse, miks ei jõudnud ikka jooksma ja miks just see tegevus hetkel olulisem oli.

Paistab, et põhjusi on tõesti mitmeid, miks on tekkinud nädalane paus mulle tegelikult meeldivast tegevusest. Kuna aga paus on nii pikaks veninud, siis on raske uuesti reele saada. Nii et tuleb "sõjaplaan" paika panna:

1) Juba pikemat aega olen märkinud kalendrisse, millist trenni sellel päeval pean tegema ja pärast edukat sooritust punase markeriga risti peale tõmmanud. Väga hea tunne. Eelmisel nädalal see siiski ei toiminud.

2) Märgin oma märkmiku tintenpenniga ülesse, kuna tuleb trenn teha - raskem kustutada ja seetõttu suurem tõenäosus, et ikka teen ära. Lisaks tundub siis trenn nagu iga teine kohustus, mis tuleb lihtsalt ära teha.
Pealegi olen siis kindlasti arvestanud, kuidas ja kuna trenn mu päevaplaani sobib. Muidugi on vahepeal ka ootamatusi, kuid sellisel juhul tuleb lihtsalt paindlik olla ja enda vastu mitte liiga karm, et üks trenn ära jäi. Eelmisel nädalal ei arvestanud reaalselt oma energiaressurssidega ja ilmastikust põhjustatud loiu enesetundega..

3) Eelnevad pigem pikemaajalised strateegiad. Hetkel ja koheselt aitab äkki nimekiri põhjustest, miks vaja ikkagi see jooks ära teha:

-> aitab suurendada aeroobset vastupidavust - pulss püsib madal, suudan kauem ja kiiremini joosta
-> valmistab mind ette maratoniks - jooksutrennide tegemine on oluline osa maratoniplaanist ja seekord soovin seda täpselt jälgida, et saaksin minna enesekindlalt 1. juunil Hiiumaa Maratonile
-> enesetõhususe tunne suureneb, kui olen planeeritud trenni ära teinud - see kandub üle ka igapäevaellu, kus olen endas kindlam, et suudan endale seatud eesmärke saavutada
-> jooksust saadud rõõmutunne tänu vabanenud endorfiinidele
-> "värskes" õhus liikumine aitab vähendada pingetunnet ja peavalusid (oma kogemusest lähtuvalt) ning annab juurde energiat ka trenniväliste asjadega tegelemiseks
-> tagab korrapärase rutiini - tehes ära kõik trennid, mis määratud -, mis suurendab tõenäosust, et motivatsioonikriisi ei teki ning jõuan suurema tõenäosusega ka järgmistesse trennidesse, kuna on kujunenud harjumus

... täiendusi kellelgi?

4) Tuleviku tarbeks koostada strateegiad, mis ma teen, kui selle või teise põhjuse tahan tuua vabanduseks, et ei lähe jooksma. Näiteks:

-> tahan raamatut lugeda - raamat on siin ka pärast jooksmas käimist ja tunnen, end pärast trenni lugedes palju paremini ja pole süütunnet
-> ilm on kehv - maratoni päeval võib ka ilm halb olla ja siis pean ikkagi jooksma ehk see oleks hoopis hea ettevalmistus maratonipäevaks; saavutustunne pärast halva ilmaga jooksu on palju suurem kui päikselise ilmaga

5) Palun Taavil end motiveerida/sundida jooksma minema (paaril korral on õnnestunud)

6) Mõtlen välja preemiasüsteemi eduka trenninädala tähistamiseks - kindlasti mitte seotud söögiga vaid pigem positiivsete emotsioonide ja enda hellitamisega ;)

7) Vahepeal tulebki lihtsalt anda endale luba puhkamiseks ja uue motivatsiooni kogumiseks :)

Kuidas teie end motiveerite iga kord ikkagi trenni minema, kui treeningplaan seda ette näeb aga tahtmist kohe üldsegi ei ole?

* Hetkel ei ole tõesti üldse aidanud ei ilusate piltide koos motivatsiooniliste lausetega vaatamine ega ka teiste blogide lugemine :(

8-14.04 - chillax week

Kahjuks ei ole enam Garminis fäänsit kalendrit, nii et tuleb käsitsi nädalat välja kirjutama hakata:
E: 35 min kõhulihas (JM) ja 45 min kõndimist
T: Aeglane jooks 5,5km ja 42 min reie- ja tuharalihas (JM)
K 40 min kõndimist ehk siis vaba päev
N:  30 min kõndimist ehk mitteplaneeritud vaba päev ehk teisisõnu asendasin jooksmise koristamisega
R: 30 min reie- ja tuharalihas ja 35 min kõhulihas (JM)
L: 1,5h jooga
P: järjekordne mitteplaneeritud vaba päev ehk raamatulugemise päev

Kokku: 6h 27min trenni

Ei suutnud end pühapäeval tõesti raamatu tagant jooksma ajada. Lugesin S. J. Watson'i raamatut "Ei.Tohi.Magama.Jääda".

Väga põnev raamat oli ja hoidis kogu aeg ärevil! Hommikul alustasin ja õhtul lõpetasin... Nii juhtub, kui mina raamatu kätte võtan. Nädala alguses lugesin Oksaneni "Baby Jane" ka läbi - soovitan sedagi ;)

1-7.04

See nädal lõpuks läbi. Kokkuvõttes jäi tegemata üks jooks ja jooga. Lootsin küll täna teha, aga kuna pikk jooks lükkus õhtusse, siis täna enam küll ei jõua lihtsalt. Tänase jooksu viimased 30 minutit olid rasked.. Emajõe äärest Kassitoome otsa joosta ei ole üldse kerge ja nii olidki jalad pärast 10 minutilist tõusu omadega täitsa läbi ning tempo vajus ja vajus ning jalad tegid valu. Aga lõpuni vähemalt jõudsin ja olen enda üle uhke, et tehtud sai :)

Järgmine nädal peaks tulema kergem - nii trenni kui muude tegevuste osas. Ehk siis on nii öelda taastusnädal järgmine :)

Fartlek ja laiskus

Eile oli treeningplaanis kirjas 45-minutiline Fartlek. Kalendrisse kirja pandud ajal astusin uksest välja, kuigi mõte töötas trennitegemise vastu. Samuti keha ei tahtnud kuidagi nõustuda sellega, et peab jooksma. Jalad olid rasked ja väsinud, särtsu ei olnud üldse. Tundus võimatuna, et paar päeva tagasi jooksin poolmaratoni 2h ja 1 minutiga...
Imelik oli selle kõige juures see, et väsimustunne oli kõige märgatavam just aeglaste lõikude puhul ja kiiremate ajal tuli nagu uus hingamine. Kiiremad olid muidugi ka lühemad, kuid suutsin määratud kiirusega ära joosta.  Järeldus: tuleb üldiselt kiiremini jooksma hakata.
Koju jõudes tundsin end igatahes, kui tühjakspigistatud sidrun. Väsimus kestis kogu õhtu ja seetõttu jäi kaks planeeritud tegevust ära.

Laiskusest ka veidi. Tänaseks oleks pidanud mul olema 3 korda joostud ja üks kord jõutrenni tehtud. Üks jooks on hetkel vahele jäänud, kuna
1) pole ammu ennast nii väsinuna tundnud (eile tundus hea mõttena kell 20 voodisse minna, õnneks magama jäin siiski poolteist tundi hiljem..)
2) mõtlemine töötab igati trennitegemise vastu - lihtne on endale põhjendada, et kuna käisin just võistlusel, mis kurnas keha, siis võin endale nö ühe puhkepäeva lubada...ja nii see algab
Ka eile oli vaimselt end raske jooksma sundida. Olen tähele pannud, et kui juba üks trenn vahele jääb, tuleb las-minna suhtumine. Loodan, et tänu eilse jooksuga see suhtumine veidi väheneb ja suudan lõuna ajal siiski vajaliku jõutrenni ära teha ning kiirkõnniga kooli ja tagasi käia. Wish me luck!

25-31.03 - taaskord kõik trennid tehtud :)

Reedene cross-training läks veidi nihu, kuna kogu aeg mõtlesin, et ei tohi liigselt pingutada, kuna järgmine päev jooksen poolmaratoni.. Seetõttu vahetasin kolm korda trennivideot ja ei pingutanud 100%'liselt.
Rahul olen sellega, et kahel päeval sai pikemaid jalutuskäike tehtud muu trenni kõrvalt.

Tänane lõdvestav jooks näitas õnneks ka seda, et eile ei pingutanud üle - pulss oli ilma mingi vaevata aeroobses tsoonis. Samas reielihased olid küll mu peale pahased :P

Kokkuvõtteks: joosta on mõnus!

*Lisandus veel tunniajane venitus :)

Pangodi-Tartu poolmaraton - hooaja avapauk

Eile toimus mu selle hooaja esimene võistlus. Eelmisel päeval tundsin, et parem puus on jälle õrnalt valutama hakanud ning kartsin, et see hakkab joostes häirima. Sama mõte püsis ka laupäeval.

Võistlus algas alles 13:30, nii et oli pool päeva aega askeldada. Sai pesu pestud, koristatud ja videoloenguid kuulatud..ja siis läks kiireks nagu ikka. Starti jõudsin 10 minutit varem ning kuna sadas lund ning puhus tuul, siis istusin viimase hetkeni soojas autos. Seekordne start oli huvitav - korraldaja lihtsalt hakkas sekundeid lugema ja ütles start. Ei mingit stardipauku.

Stardis lidusin koos teistega kaasa - tempoga alla 5 min/km. Algus oli mäest alla minek ka ja seetõttu oli kerge. Lumesadu ja vastutuul ei häirinud kordagi võistluse ajal - ilm oli jooksmiseks super!
Selle võistluse puhul oli erakordseks see, et mul oli isiklik "jänes" kaasas. Nimelt otsustas Taavi isa, et jookseb lihtsalt trenni mõttes minuga kaasa ja ei võta võistlusest osa. Nii ta siis jooksis enamuse distantsist minust meeter-kaks ees pool ja jälgis, et ma tal ikka sabas oleksin. Lõpu poole jooksime ka külg-külje kõrval, kui mind oli vaja rohkem motiveerida.
Oi kui hea oli niimoodi tempot hoida ja motivatsioon oli ka laes. Alguses küll mõtlesin, et nii kiirelt joostes ma küll lõpuni välja ei jõua. Mida rohkem aga kilomeetreid selja taha jäi, seda tõenäolisem tundus, et pean samas tempos lõpuni vastu.
Lisamotivatsiooni jagasid ka vanemad ja Taavi, kes iga paari kilomeetri järel autost lehvitasid või siis spordijooki pakkusid. Üheks kilomeetriks jälle uus energialaeng sees :)

Rada mulle väga meeldis - alguses oli langusi ja ka tõuse ning tegu oli ka nö mu kodurajaga. Kõige rohkem kartsin Tatra oru tõusu aga see oli suhteliselt kerge isegi (regulaarne Jakobi mäest ülesse jooksmine tuleb kasuks). Palju raskem oli järgmine pikk väikse tõusunurgaga künkast ülesse jooksmine. Raske oli ka pikk sirge enne Lennu teele ära keeramist - üksluine ühtlane lõik. Tempo ka langes seal 15-20 sek/km. Üless-alla on palju lõbusam (mis sest et raskem).

Tõeliselt raskeks läks ka seekord. Umbes 3 km enne lõppu tundsin, et pealmised reielihased on ikka väga valusad. Tempos aga alla ei lasknud tänu "jänesele" ja ühest maratoonarist mööda jooksmise võimalusele. Jõudes Tamme staadioni Raudtee tänava poolse väravaääreni, kust oli jäänud veidi üle kilomeetri, ootasid jälle Taavi ja vanemad. Taavi ütles, et kui nüüd gaasi anda, siis jõuab alla 2 tunni!! Priit siis küsis, et kas vaja oodata või tempot ees teha. Ilmselgelt ütlesin, et tempot teha, kuid reielihased ütlesid midagi muud. Andsin endast aga parima ja nö lõpuspurdi tegin ka. Ajaks siiski 2:01:01.

Oi kui õnnelik ma olin! Uus isiklik rekord 3 minutilise parandusega poolmaratonis ja kohe hooaja esimesel võistlusel. Puusavalu ka jooksu ajal meelde ei tulnud. Mida veel tahta?!

Mis siit järeldub?
1) järjepidev trenn on võti headeks võistlusteks (ja tulemusteks)
2) mäkkejooksud on olulised
3) isiklikud toetajad on parimad motivatsiooniallikad

18-24.03

Tehtud kõik edukalt :)