laupäev, 15. juuni 2013

Hiiumaa tehtud!

Juba tervelt kaks nädalat tagasi sai joostud (või siis kõnnitud) Hiiumaa maratonil. Lühidalt öeldes oli see mu senise elu üks jubedamaid kogemusi. Sain teada, mida tähendab joostes korralikult üle kuumeneda ja lootusetust tunda, kui keegi sind teepervest ülesse ei taha korjata :D Sain elu üle järele mõelda - miks ma tahan joosta ja kas vaja ikka see aasta veel 2 maratoni joosta jne. Ja pärast finišijoone ületamist tunda, et ei olnudki ju kõige hullem ja mõelda, et igaljuhul teen varsti uuesti!

Aga veidi pikemalt ka... Esimesed 20 km oli super-hüper tore. Jooksin koos 4-5 meesterahvaga, kes viskasid nalja ja oli muidu muhe. Jooksin liiga kiiresti - tempo 6 min/km kanti, aga kuna enesetunne oli lihtsalt nii hea ja viimased trennid olidki sellise kiirusega, tundus see hea mõttena....see ei olnud. Umbes 20ndal kilomeetril tabas täielik sein - motivatsioon langes, kuumus tappis ja jalad olid niiii valusad.
Hakkasin igas joogipunktis vett endale igale poole valama, et vähegi jahutust saada ja kuivavat kurku leevendada. Joogipunktid olid õnneks iga 3-4 km tagant, lisaks tehti meile lisapunkte.
Pärast tagasikeeramist tabas nagu uus energialaine, mis aga kestis kõige rohkem 3-4 km. Siis läks väga raskeks ja nii 12 km enne lõppu andsin täiesti alla. Jalad tegid iga sammuga põrgupiina ja mõtted olid nii negatiivsed. Arvan endiselt, et mõtlemise kontrollimine on olulisim ja seekord ei saanud taas sellega hakkama.
Umbes 3 korda istusin ma teepervele maha (kuna niisama kätega jalgadele toetamine oli raskendatud - keha värises kui haavaleht) - mõtlesin elu üle järele ja puhkasin. Paar autot sõitis ka mööda, aga keegi ei tahtnud küüti pakkuda...võib-olla oleksin nõus olnud ka lõpetama. Lõpus andis jõudu ärritus, sest mõtlesin, kus see Taavi nüüd küll on ja miks ta mind ei erguta või peale ei korja. Ütlesin endale, et juba seetõttu pean finišisse ikka ise jõudma!
Paarsada meetrit enne finišit (mis oli ülesse mäge) suutsin ka uuesti jooksusammu teha. Ja pärast finišijoont oli tunne ülev ja kõik halb oli möödas! :)

1 kommentaar:

  1. Minu meelest, kes too päev jooksid, olid kõik kangelased :). Kuumus oli julm

    VastaKustuta