Losing it with Jillian

Youtubest trennivideosid otsides sattusin ka pealkirjas toodud saate peale. Idee on lihtne - ameerikas tuntud ja armastatud sportlik ning tervislikult toitev "tädi" läheb nädalaks ajaks ühe perekonna juurde, mis koosneb kõvasti ülekaalulistest. Esimesel päeval tuleb pereliikmetel, kes pole tõenäoliselt terve elu trenni teinud, pool päeva veeta jõusaalis/staadionil. Enamuse pereliikmete jaoks on mingi hetk, kus nad enam ei jõua - sellel hetkel läheb Jillian nende juurde, karjub veidi ja rõhutab, et "Do you want this change" vmt ning siis enamasti teeb inimene edasi. Kuigi on ilmselgelt näha, et temast on kõik välja pigistatud. Ja sellises rütmis läheb kogu nädal enam vähem. Väga hull hetk oli see, kui üks naine jooksis jooksulindil ja kuna kiirus oli liiga suur, siis käis ninuli vastu põrandat :O trenniosa on karm ehk.

Teiseks osaks on tegeleda teemaga, mistõttu pere ülekaaluline on - tihti on selleks kas pereliikme surm, lahutus, allasurutud tunded vmt emotsionaalne värk. Selle osa jooksul enam vähem kõik pereliikmed nutavad (ka väga karmiilmelised tüübid) ja kallistavad ja on lõpus oi kui õnnelikud, et kogu ameerika nägi pealt nende peredraamat.

Saates on palju higi, pisaraid, karjumist ja karmi trenni tegemist.

Miks ma seda saadet ikkagi vaatama olen jäänud?
1) muudatus, mille perekond saavutab tavaliselt on lihtsalt nii hämmastav - 8 nädalaga kaotatakse keskmiselt 20 kg. Ja paha ei tee muidugi ka emotsionaalsete probleemide lahenemine

2) trenniosas saan kogu aeg pead vangutada ja mõelda, et nii ikka küll õige ei ole - maksimumpulsiga mitu päeva järjest mitmeid tunde trenni teha ei tundu just kõige parem mõte. Lisaks sellele, et süda saab ülekoormuse osaliseks, on võimalikud (ja mõnda on isegi ka näidatud:P) ka mitmed vigastused.
Ei usu, et ka sellise trenni puhul inimesed sportimist väga nautima hakkavad. Mina küll oma intervalle senini ei naudi, hoolimata sellest, et tean nende kasulikkust ja mida kõike veel :P

3) õppimisvõimalus - lisaks eelnevas lõigus välja toodud negatiivsele, saab saadet vaadates siiski juurde ka kasulike nippe. Jõuharjutusi, toitumissoovitusi jne

4) motivatsioon - hoolimata sellest, et muutus saavutatakse minu meelest läbi valede võtete, siis on see muutus siiski piisavalt inspireeriv ja saab mõelda: "Kui need pea 200-kilogrammised, ainult praetud kana, friikartulit ja muud kahjuliku söövad inimesed said hakkama, siis miks ei peaks mina?"

Nii et jah - kavatsen pärast maratoni jooksmist oma toitumise ja treeningplaani tõsiselt ette võtta. Mitte et mul oleks vaja nii hädasti kaalu langetada, kuid 5 kg vähem kaaluda meeldiks mulle küll väga ;) Ja seda mitte ajutiselt vaid läbi toitumisharjumuste muutmise (väga hästi on juba mõjunud kolm korda päevas normaalselt söömine :D) ja intensiivsemate treeningutega. Vaja on keha ülesse raputada!

Wish me luck ;)

Laiskuse nädal 17-23.09

See nädal on eelkõige möödunud töö+kool+praktika+lõbutsemine tähe all. Iga päev jooksin muutkui ühest kohast teise ja õieti puhata ei saanud. Tööpäevad venisid ka kauemaks, kui oli algselt plaanis ja seetõttu tuli kahest (rühma)trennist loobuda.

Sporti on vähe tehtud - ainult kaks jooksu ja üks jõutrenn (võimalik, et tänase õhtu lõpuks tuleb üks jõutrenn - kodune pallitreening lisaks..).
Esmaspäevane BodyBump oli mõnuss nagu alati. Pean endale ainult tunnistama, et olen liiga kauaks jäänud oma mugavustsooni raskustega ja tegelikult peaks suurendama raskusi. Senimaani on seda takistanud tegemast hirm järgmise päeva valusate lihaste ees, kuid ausalt öeldes on see täiesti põhjendamatu hirm. Pole ammuilma lihasvalu tundnud järgmisel päeval - isegi mitte pärast 3,5h jooksu :P
Kolmapäev nägi ette tempojooksu, mis õnnestus ainult poolenisti. Seda seetõttu, et poole maa peal tahtis pilt tasku minna ja süda läks pahaks. Esimene tulenes tõenäoliselt eelmisel päeval antud verest (juudijuubel oli seekord - 22. kord doonoriks olla:P). Teine aga vahetult enne jooksmaminekut söödud mingist toidust (enam ei tulegi meelde, mida täpselt sõin...). Nii et see väga õnnestunud jooks ei olnud, kuid vähemalt jõudsin elusa ja tervena koju tagasi ;)
Reedesest nostalgiajooksust ma juba kirjutasin.
Täna siis peaks oma laiskusest üle saama, hoolimata veidi vähesest ööunest ja eile tarbitud rummikokteilide negatiivsest mõjust. Algselt nägi tänane päev ette pikka jooksu (24km), kuid lepiksin ka 45-minutilise pallitreeninguga. Ja homme siis võib-olla pikem jooks-kõnd...Loodame, et läheb plaan korda.

Sportliku algavat nädalat kõigile!

PS! Maratonini on jäänud kõigest 2 nädalat - ootan juba täiega! :)
PPS! Pallitrenn tehtud - u 45 minutit jõuharjutusi :)

Nostalgiajooks

Täna hommikul otsustasin enda poolt vihatud lõigutrenni asemel lihtsalt niisama jooksma minna. Ilma kella piiksumiseta, et "Speed up" või "Slow down". Lihtsalt joosta ja nautida päikeselist sügishommikut.

Marsruudiks valisin piirkonna, kus alustasin oma nö jooksjakarjääri. Tuli meelde, kuidas alguses olin enda üle nii uhke, et 4-5 km joostud sain. JA kuidas nö esimest korda 10 kilomeetrit jooksin. Meenutasin seda rõõmu ja uhkust, kui koju jõudes vanematele teatasin, et täna jooksin mina 10 km. JA nende uhkust minu üle ja kiidusõnu. Head mälestused.

Jooks ise oli ka mõnus. Kõrvus laulis imelise häälega Adele - jumaldan lihtsalt ta laule ja häält. Poole ajast paistis päike näkku ja kõik tundus tänu sellele nii helge. Uurisin puid, mis veel ei olnudki väga kollased/oranžid. Tuleb veel oodata aega, kui saab joosta, lehtedes sahistades.

Koju jõudes tundsin rahulolu ja energiat. Nostalgitseda (ja lihtsalt joosta) on ikka kuradi mõnus!

Let it rain, let it rain, let it..

Ärkan mina täna ülesse kindla päevaplaaniga peas:
1. trenniriided selga
2. pudru valmistamine ja söömine
3. laua lihvimine ja esimene lakikiht peale
4. jooksurajale 25 imeilusat jooksukilomeetrit nautima!

Esimesed 2 punkti on tehtud ja vaatan muutkui mureliku pilguga aknast välja, kus lihtsalt ladistab ja ladistab ja ladistab ning lõppu ei paista sellel hallil-hallil taeval küll olevat...annan  teada, mis toimub pärast järgmise ülesande tegemist - loodame, et siis vihm enam ei häiri ;)

..tund aega hiljem: sajab. Vahepeal oli väga lootustandev tegelikult - ei sadanud ja minu meelest paistis isegi veidi sinakat taevast (tõenäoliselt siiski mitte, sest kaks minutit hiljem juba sadas jälle..).
Nüüd siis tuleb lihtsalt oodata, et tuleks vihmavaba hetk ja endale sisestada, et nii jääb 3h ning jooksma minna..Vahepel heegeldan oma lapikesi edasi :P

...1,5h hiljem: sajab. Kuid vahepeal oli täitsa kuiv ja siseinfo ütleb, et üle jõe peaks ka kuiv olema, nii et jooksen sinna poole. Loodan, et haigeks ei jää vihma tõttu ja saan ikka homme sünnipäeva nautida.

...2h ja 45 min hiljem: tehtud!

2 möödunud nädalat ja intervallid...taaskord

Viimased kaks nädalat on taas suhteliselt trennivaesed olnud - alguses tegi puus muret, mille tõttu soovitati puhata ja siis oli jälle rütm kadunud ning selle tagasi saamine võtab aega. Nii et jooksmist kogunes neil nädalatel vähe, kuid üllatavalt jõutrennis sai ikka käidud. Eks loodan ka, et tugevamate lihastega saab edaspidi seda puusavalu vältida..
Aga hetkel ei põe trennide pärast ja püüan üldse järgida enesetunnet. Kuidagi mõnus ja muidu asjalik tunne on. Avastasin enda jaoks heegeldamise ja nüüd teen endale voodikatet - kõigest 320 lapikest on vaja teha (22 on valmis :P). Ning lisaks taasavastasin endale raamatud, mis pakuvad ka palju tegemist...täna öösel lausa kella 3ni (A). Sügis on vist kätte jõudmas..


Aga täna siis oli intervalltrenni aeg - 12x400m...Enesetunne oli hea, ilm oli mõnus, veidi pimedaks läks, aga muidu kõik ümbritsev super. Kõrvus kõlas Adele'i suurepärane hääl ja nautisin...vist isegi liiga palju, sest tempot küll üldse teha ei viitsinud. Polnud kunagi varem sellist allaandmise või mitte viitsimise tunnet olnud. Kõige hullem, et see ei häirinud mind ka üldse, et kell piiksus "Speed up!". Jalgades oli jõudu, kops ei olnud koos, pulski polnud eriti kõrge aga lihtsalt ei sundinud ennast.. naudi veel loodust ja head muusikat :D
Kokkuvõtteks jäin aga siiski jooksuga rahule! Enesetunne oli hea ja see ju jooksmise juures tegelikult põhiline - saadav emotsioon. Seekord ei suutnud kahjuks peavalu minema joosta nagu tavaliselt aga pole hullu :P

Ilusat alanud koolinädalat kõigile!

PS! Imeilusat luigepaari nägin ka jooksu ajal ja mitut konna ja hiirt püüdvat kiisut ja peaaegu auto alla jooksvat kiisut...sündmusterohke jooks