Arctic Sport Clubi külastus

Käisin esmaspäeval verd andmas, mille eest sain kingituseks doonori tassi ning kaks Arctic Sport Clubi (Tartu) kolme korra pääset. Nii otsustasime Taaviga enne ärasõitu veel veidi trenni teha ja uudistama minna.

Teisipäeval tutvustati meile esmalt umbes 15 minuti jooksul asutust ja treenimisvõimalusi. Lisaks tuli jutuks, et selle kolme korra sees (ja ka kõigil teistel uutel liitujatel) on võimalik saada ka tasuta üks tund individuaalkonsultatsiooni (jõusaali) treenerilt. Loomulikult tahtsin mina seda võimalust kohe kasutada!

Kolmapäeval kell 20:00 olime Taaviga platsis ja ootasime innukalt õpetussõnu. Treeneriks, kes meid nõustama hakkas, oli Ants Varblane. Alustati küsimusega liikmelisuse kohta, mis tundus meie nõrk koht olevat - meie ju ei ole (ja ega pole ka võimalik hakata). Tundus, et see võttis treeneri hoogu veidi maha… Siiski küsis ta meie tausta kohta ning arutasime esmalt treenimise üle üldiselt. Mina avaldasin jutu käigus, et ega ma jõusaalist suurt midagi ei tea ning soov oleks tutvuda. Seejärel viidi meid masinate juurde. 

Treener tutvustas detailselt masinaid, seletas juurde, millised lihased on töös ning mitu kordust (ja miks) võiks teha. Lõppkokkuvõttes saime jõusaaliga alustamiseks endale "algaja jõusaalikülastaja" kava, mida võiksime maksimaalselt kuu-kaks järgida. Plaan selline:
- kõigepealt alustada 20 minutit kardioga (nt elliptikali peal)
- seejärel masinatel 4 seeriat järgnevaid harjutusi (ilma harjutustevahelise pausita):
     - 20 jalapressi
     - 15 sõudmistõmmet
     - 15 rinnalt surumist
     - 20 kõhulihast (naistel soovitas teha kõhtu sees hoides, et saavutada eelkõige peenike piht)
     - 20 alaselja harjutust
- lõpetuseks 10-20 minutit mäkke kõndimist.
Seda kava võiks teha 3 korda nädalas.

Plaan tundub realistlik ja algaja jaoks täiesti sobilik. Eriti kui ma enda puhul arvestaksin sellega, et teeksin juurde jooksutrenni. Lisaks oli hea esimest korda elus teha jõusaalis nägu, et ma saan aru, mida ma teen ja miks ma teen. Seekord ei osanud ma muidugi õigeid raskusi valida ja õiget "treeningefekti" ei saavutanud. Eks reedel olen targem (ja julgem)!

Veel on plaanis neljapäeval minna jooksulindile jooksma ja seejärel BodyBalancesse. Reedel siis uuesti jõusaalikava läbi tegema ning pärast basseini võlusid nautima. Ja nii saabki meie kolmepäevane külaskäik läbi. Küll on hea, kui vahepeal ootamatult selliseid võimalusi pakutakse!

"Elust kirju" - Epp Petrone

Ema soovis mulle Kanadasse selle raamatu kaasa anda. Pagasikilod on aga limiteeritud ning seetõttu sain end hoopis aastavahetusperioodil antud raamatu seltsis lõbustada.

Raamat koosneb Epp Petrone blogipostitustest, mille ta on köitnud raamatuks. Tekst on lihtsalt loetav ning 350-leheküljeline raamat saab kiirelt läbi. Raamat paneb mõtlema mitmete erinevate teemade üle ning seoseid otsima oma praeguse ja tulevase eluga. Negatiivse poole pealt võib välja tuua kirjavigade/topeltsõnade rohkuse, mis raamatu lõpu poole muutus üha häirivamaks (kuna ka vigu oli rohkem).

Minu jaoks olulisemad teemad:

LAPSED, nende kasvatamine ja kasvamise jälgimine. Raamatu periood kajastab aega, mil Epp veedab suure osa ajast oma lastega. Kajastatud on sünnitusmõtted, noore pere tegevused ja laste omapärane maailmavaade. Epp annab häid ideid, mida väikeste inimestega teha, et arendada nende loovust ning kuidas pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda. See osa pani mind kõige enam mõtlema, kuidas kirjutatu enda elutõdedega kokku sobib ja mida on antud teosest tuleviku tarvis õppida.

Allikas

KOLIMINE, remont ja elukoha koduks muutmine. Raamatu jooksul kolib pere mitmel korral ja ka erinevatesse riikidesse. Iga kolimisega kaasneb uue maja otsimine, remontimine ja endale omaks muutmise keeruline protsess. Mind on samuti ootamas juba nädala pärast uude riiki kolimine ja seetõttu oli äratundmishetki küllaga. Elukoha koduks muutmise teekonna jälgimine aitas mul jõuda vana tõdemuseni - oluline pole mitte see, kus sa elad vaid see, kes (ja mis) sind ümbritsevad.

Allikas

ESOTEERIKA, usk. Minu kui teadusinimese jaoks oli kummaline lugeda "sõber-nõia" juures käimisest, jõu ja energia saamisest kuskilt "kõrgemalt", vaimsest sünnitusprotsessist jne. Samas pean ma tunnistama, et natukene tegi kadedaks ka selline tugev usk ning reaalselt millegi vägevama ja jõudu andva tunnetamine...

Allikas

ABI OTSIMINE väljaspoolt. Mitmes kohas on ära mainitud psühholoogilt või pereterapeudilt saadud tarkuseterad, mis mulle kui antud ala esindajale väga meeldisid. Lisaks on mainitud ka põhjusi, miks abi saamiseks vastava spetsialisti poole pöörduti. Võib-olla loeb seda raamatut mõni inimene, kes seni pole julgenud väljaspoolt pereringi abi otsida, ja saab julgustust seda siiski teha.

Kokkuvõtteks julgen seda raamatut soovitada. Eriti neile, kellel pisipere olemas/tulemas või (välismaale) kolimise plaanid.

29.12-4.01

See nädal said tehtud viis trenni kuuest. Kuuenda jätsin puhtalt sellepärast ära, et olin teinud juba 2h rohkem trenni kui eelnevatel nädalatel. Ilmselgelt juba piisavalt suurendanud oma koormust ja andsin kehale pühapäevast puhkust.

Esmaspäevane trenn näitas mulle taas, et mulle sobivad paremini pikemad distantsid. Alguses häiris sõrmede külmetamine, jalad olid kanged ja väsinud, kuid pärast nö tagasi keeramist (ehk poole aja läbimist) tuli kui uus elu sisse. Tagasitee on mäest ülesse, kuid alati tundub kiiremini minevat kui alla lipates. Lõpetades oli jälle tunne et võiks paarkümmend minutit veel joosta :)

Teisipäeval oli üle pika aja raske trenn. Kõht valutas, jalad olid raskes, külm näpistas ja poole ajast tuiskas lund näkku. Meelestatus oli samuti negatiivne, kuid kuidagi sain ma 54 minutit tehtud ja pärast oli ka väike rõõmutunne (lisaks suuurele väsimusele).

Kolmapäevane jooks möödus kui liiva sees - hommikuks oli õhtul tuisanud lumi sulama hakanud ning joosta tuli sopa sees. Lisaks oli eelmisest jooksust möödas vaid natukene rohkem kui 12 tundi ja seetõttu olid jalad eriti väsinud. Lõpuni aga jõudsin ja seekord olin enda üle tõesti uhke. Kodus ootas saun, mis kogu vaeva heaks tegi!

Reedene jooks tuletas taas meelde, miks jooksmist armastan. Sain asfaldil joosta ja samm oli niii kerge - tundsin, et just kui lendan! Ei tea, kas kergus tuli ühepäevasest puhkusest, takistuse (loe:sopa) puudumisest või hommikusest massaažist… Ilm oli muidugi vahva - parajalt kõva tuul ja poole ajast tuli paduvihma :D Jooksin ilma muusikata ning sain mõelda omi mõtteid.

Laupäeval andis tuul minnes mõnusalt hoogu juurde ning seda raskem oli tuulega võidelda kodu poole pöörates. Ei aidanud ka see, et "mäest" alla minemise asemel tuli ülesse joosta. Nägin kõnniteel ka ühte hüljatud ja katkist vihmavarju - ju oli omanik suurest ahastusest (vihast?) otsustanud selle lihtsalt teeserva visata.

Järgmisel nädalal ootab:
E 5+50 jooks+5 = 60 minutit
T 3x(10+1) = 43 minutit
K 15+15+10 = 52 minutit
R 5+40+5 = 50 minutit
P 10KM

Uue aasta soovid

Ma olen oma elus teadlikult andnud uusaasta lubaduse vaid korra - 4 aastat tagasi, kui ütlesin, et sellel aastal jooksen mina maratoni. Ja tegin selle ka teoks! Ehk siis olen lubanud midagi vaid siis, kui olen endas kindel, et suudan selle ka täita.

Allikas

Sellel aastal on mul raske anda lubadusi, mida kindlalt tean, et saan ka täita. Pealegi on minu jaoks terve eelseisev aasta niigi suur väljakutse ja enda proovilepanek. Hetkel ma ei tea näiteks sedagi, kus ma kahe nädala pärast elama hakkan või kas ja millist tööd ma kuu aja pärast teen - kuidas sellises olukorras anda tüüpilisi uusaasta lubadusi? Seetõttu otsustasin ma kirja panna hoopis oma soovid eesootavaks aastaks.

2015. aastal soovin:

1) leida endale meeldiv töö - ma armastan enda poolt valitud eriala (psühholoogia) ning eelkõige loodan leida endale vahtralehe maal erialast rakendust. Samas ahvatleb mind ka võimalus proovida midagi hoopis muud, milleks sellel aastal on ka reaalne võimalus!

Allikas

2) joosta regulaarselt (neli korda nädalas) ja läbida jooksuvõistlus - eesoleval aastal on palju ebakindlat, mistõttu soovin, et miski pakuks pidepunkti ja rutiini. Miks ei võiks selleks olla jooksmine?

3) raamatute lugemine - 2014. aastal leidsin uuesti tee raamatute juurde ning loodan samamoodi jätkata ka 2015. aastal. Seni olen rohkem lugenud ilukirjanduslike teoseid ja vähem erialaseid - sellel aastal soovin seda suhet rohkem tasakaalustada.

4) pidada Kanada kogemuse kohta blogi/päevikut - ma ei ole veel kindel millises vormis ja kuidas seda teen. Samas tean, et tahan oma mõtted, tunded ja avastused kirjalikult jäädvustada.

5) elada olevikus ja nautida hetki! - kuigi alustasin ärksameelsuse treenimisega oktoobris, kipun ikka liiga palju elama minevikus või tulevikus. Viimasel ajal on lisandunud ka soov tegevusi pildikujul jäädvustada ja teistega jagada. Seetõttu jääb tihti aga hetk ise nautimata!

Allikas

Sellised on minu (tagasihoidlikud) soovid 2015. aastaks. Otsustasin need endale kirja panna, et saaksin neid endale aasta jooksul meelde tuletada ning 31. detsembril hinnata, kuidas mu soovid on täitunud. 

 Mida soovite Teie uuelt aastalt?