Ema soovis mulle Kanadasse selle raamatu kaasa anda. Pagasikilod on aga limiteeritud ning seetõttu sain end hoopis aastavahetusperioodil antud raamatu seltsis lõbustada.
Raamat koosneb Epp Petrone blogipostitustest, mille ta on köitnud raamatuks. Tekst on lihtsalt loetav ning 350-leheküljeline raamat saab kiirelt läbi. Raamat paneb mõtlema mitmete erinevate teemade üle ning seoseid otsima oma praeguse ja tulevase eluga. Negatiivse poole pealt võib välja tuua kirjavigade/topeltsõnade rohkuse, mis raamatu lõpu poole muutus üha häirivamaks (kuna ka vigu oli rohkem).
Minu jaoks olulisemad teemad:
LAPSED, nende kasvatamine ja kasvamise jälgimine. Raamatu periood kajastab aega, mil Epp veedab suure osa ajast oma lastega. Kajastatud on sünnitusmõtted, noore pere tegevused ja laste omapärane maailmavaade. Epp annab häid ideid, mida väikeste inimestega teha, et arendada nende loovust ning kuidas pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda. See osa pani mind kõige enam mõtlema, kuidas kirjutatu enda elutõdedega kokku sobib ja mida on antud teosest tuleviku tarvis õppida.
KOLIMINE, remont ja elukoha koduks muutmine. Raamatu jooksul kolib pere mitmel korral ja ka erinevatesse riikidesse. Iga kolimisega kaasneb uue maja otsimine, remontimine ja endale omaks muutmise keeruline protsess. Mind on samuti ootamas juba nädala pärast uude riiki kolimine ja seetõttu oli äratundmishetki küllaga. Elukoha koduks muutmise teekonna jälgimine aitas mul jõuda vana tõdemuseni - oluline pole mitte see, kus sa elad vaid see, kes (ja mis) sind ümbritsevad.
ESOTEERIKA, usk. Minu kui teadusinimese jaoks oli kummaline lugeda "sõber-nõia" juures käimisest, jõu ja energia saamisest kuskilt "kõrgemalt", vaimsest sünnitusprotsessist jne. Samas pean ma tunnistama, et natukene tegi kadedaks ka selline tugev usk ning reaalselt millegi vägevama ja jõudu andva tunnetamine...
ABI OTSIMINE väljaspoolt. Mitmes kohas on ära mainitud psühholoogilt või pereterapeudilt saadud tarkuseterad, mis mulle kui antud ala esindajale väga meeldisid. Lisaks on mainitud ka põhjusi, miks abi saamiseks vastava spetsialisti poole pöörduti. Võib-olla loeb seda raamatut mõni inimene, kes seni pole julgenud väljaspoolt pereringi abi otsida, ja saab julgustust seda siiski teha.
Kokkuvõtteks julgen seda raamatut soovitada. Eriti neile, kellel pisipere olemas/tulemas või (välismaale) kolimise plaanid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar