teisipäev, 16. aprill 2013
Auu jooksumotivatsioon?
Alates viimasest jooksutrennist täpselt nädal tagasi, pole mul kordagi tekkinud tahtmist uuesti jooksma minna.. ja ma pole läinud ka.
Viimane jooks oli super muide - päike säras, pulss oli oodatust madalam ja sain isegi normaalse tempoga joosta. Lõpetuseks jõudsin veel lihastrenni ka teha. Nii et asi ei ole selles, et viimane trenn oleks nõme olnud vmt.
Miks siis on jooksutrennid seni ära jäänud?
1) Väljas olid sombused, hallid ja vihmased ilmad, mis ei kutsunud välja jooksma. Olen tähele pannud, et ilmal on suuuur mõju mu enesetundele ja aktiivsusele..
2) Kodused trennivideod on täiega vinged ja eelistan hetkel neid teha (mis aga ei aita kaasa aeroobse vastupidavuse tekkimisele, mida hetkel on rohkem tarvis). JM oskab ikka täiega häid kavu kokku panna, mis hoolimata nimest töötavad läbi kogu lihaskonna.
3) Edasilükkamine - algselt hommikupoolikule planeeritud jooks lükkub õhtusse (kas on vaja töö- või kooliasju teha või tõusen oodatust hiljem või punkt 1), mille tagajärjel jääb üldse tegemata
4) Alternatiivsed tegevused - koristamine (mida ma tegelikult absoluutselt vihkan), raamatu lugemine, Taaviga ajaveetmine, filmide ja sarjade vaatamine, kodutööde ja tööülesannete tegemine, niisama puhkamine...alati leiab mingi vabanduse või põhjuse, miks ei jõudnud ikka jooksma ja miks just see tegevus hetkel olulisem oli.
Paistab, et põhjusi on tõesti mitmeid, miks on tekkinud nädalane paus mulle tegelikult meeldivast tegevusest. Kuna aga paus on nii pikaks veninud, siis on raske uuesti reele saada. Nii et tuleb "sõjaplaan" paika panna:
1) Juba pikemat aega olen märkinud kalendrisse, millist trenni sellel päeval pean tegema ja pärast edukat sooritust punase markeriga risti peale tõmmanud. Väga hea tunne. Eelmisel nädalal see siiski ei toiminud.
2) Märgin oma märkmiku tintenpenniga ülesse, kuna tuleb trenn teha - raskem kustutada ja seetõttu suurem tõenäosus, et ikka teen ära. Lisaks tundub siis trenn nagu iga teine kohustus, mis tuleb lihtsalt ära teha.
Pealegi olen siis kindlasti arvestanud, kuidas ja kuna trenn mu päevaplaani sobib. Muidugi on vahepeal ka ootamatusi, kuid sellisel juhul tuleb lihtsalt paindlik olla ja enda vastu mitte liiga karm, et üks trenn ära jäi. Eelmisel nädalal ei arvestanud reaalselt oma energiaressurssidega ja ilmastikust põhjustatud loiu enesetundega..
3) Eelnevad pigem pikemaajalised strateegiad. Hetkel ja koheselt aitab äkki nimekiri põhjustest, miks vaja ikkagi see jooks ära teha:
-> aitab suurendada aeroobset vastupidavust - pulss püsib madal, suudan kauem ja kiiremini joosta
-> valmistab mind ette maratoniks - jooksutrennide tegemine on oluline osa maratoniplaanist ja seekord soovin seda täpselt jälgida, et saaksin minna enesekindlalt 1. juunil Hiiumaa Maratonile
-> enesetõhususe tunne suureneb, kui olen planeeritud trenni ära teinud - see kandub üle ka igapäevaellu, kus olen endas kindlam, et suudan endale seatud eesmärke saavutada
-> jooksust saadud rõõmutunne tänu vabanenud endorfiinidele
-> "värskes" õhus liikumine aitab vähendada pingetunnet ja peavalusid (oma kogemusest lähtuvalt) ning annab juurde energiat ka trenniväliste asjadega tegelemiseks
-> tagab korrapärase rutiini - tehes ära kõik trennid, mis määratud -, mis suurendab tõenäosust, et motivatsioonikriisi ei teki ning jõuan suurema tõenäosusega ka järgmistesse trennidesse, kuna on kujunenud harjumus
... täiendusi kellelgi?
4) Tuleviku tarbeks koostada strateegiad, mis ma teen, kui selle või teise põhjuse tahan tuua vabanduseks, et ei lähe jooksma. Näiteks:
-> tahan raamatut lugeda - raamat on siin ka pärast jooksmas käimist ja tunnen, end pärast trenni lugedes palju paremini ja pole süütunnet
-> ilm on kehv - maratoni päeval võib ka ilm halb olla ja siis pean ikkagi jooksma ehk see oleks hoopis hea ettevalmistus maratonipäevaks; saavutustunne pärast halva ilmaga jooksu on palju suurem kui päikselise ilmaga
5) Palun Taavil end motiveerida/sundida jooksma minema (paaril korral on õnnestunud)
6) Mõtlen välja preemiasüsteemi eduka trenninädala tähistamiseks - kindlasti mitte seotud söögiga vaid pigem positiivsete emotsioonide ja enda hellitamisega ;)
7) Vahepeal tulebki lihtsalt anda endale luba puhkamiseks ja uue motivatsiooni kogumiseks :)
Kuidas teie end motiveerite iga kord ikkagi trenni minema, kui treeningplaan seda ette näeb aga tahtmist kohe üldsegi ei ole?
* Hetkel ei ole tõesti üldse aidanud ei ilusate piltide koos motivatsiooniliste lausetega vaatamine ega ka teiste blogide lugemine :(
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)






Mind motiveerib kui on treeningkava. Tahaks ikka nagu viieline koolilaps kõik õigesti ära teha :)
VastaKustutaViimati tekkis tohutu trennimotivatsioon kui vaatasin seda sarja:
http://www.mynuvotv.com/show/videos?embedCode=RmNDAzNDrX6Ow1-pFDqPcJ4Z08jI68vJ
Ma arvan, et sulle kuluks üks Osmin ära hetkel. :p
Erinevate sarjade vaatamine on mingi motiveerinud. Viskas aega saades pilgu peale ;)
KustutaVahel on hea end petta ja öelda, et lähed välja vaid viieks või kümneks minutiks. Selle ajaga tuleb aga trennihoog sisse. Ja kui ei tule, on koju minnes hea tunne, et vähemalt andsid endale võimaluse.
VastaKustutaSee on jah hea nipp :) Kuigi ühe korra elus olen pidanud ka endale tunnistama, et täna ei ole tõesti õige päev ja norus peaga koju tagasi minema..
Kustuta