Run and walk

Eile sai ekstra tervislik oldud (A)

Kõigepealt jooksin lõuna ajal 6,4 km  asemel 7,6 km, mille käigus avastasin täiesti uue tee Tartus. Mis üllatuslikult FIsse välja viis.
Ja vahepeal sain endale jooksusõbra ka.  Nimelt jooksin ühest krantsivälimusega koerast arglikult mööda, kes mulle esmalt pika pilguga järgi vaatas ja siis kaasa sörkima hakkas. Enne tänava lõppu tegi aga spurdi minust mööda...kindlasti tahtis muljet avaldada :P
Pärast jooksu sain aga kiirelt pesemas käia ning seejärel kohe autoga kooli kihutada...liftiga ülesse sõites sain õnneks ühe banaani süüa, et suurem nälg kustutada. Terve loengu mõtlesin kodus olevale ahjupraele...mmmm...

Enne jooksma minekut sai aga Taaviga kokku lepitud, et oleme tervislikud ja  selle asemel, et mulle autoga järgi tulla, jalutame üksteisele vastu. Tema juurde on umbes 4,5 km, aga kuna mul oli hull jäätisekokteili isu pidime ka poes jäätise järel käima. Nii saigi jalutatud 4,5 km asemel tervelt 6,6 km. Terve tee üritasin Taavile selgeks teha, kui mõnus ikka jalutamine on, mis sest et tuul tahtis igati vastupidist tõestada :P Loodan, et saan teinekordki ta nõusse, sest kahekesi palju mõnusam jalutada :)

Täna ka plaanis veel üle tunni jalutada crosstrainingu eest. Nii et kevadest on igati kasu, paneb vähemalt rohkem jalutama :) Rannahooaeg ju ka ikkagist tulemas ;)


Edit: jalutatud 59 minutit ja 6,75 km :) Päris naljakas film oli ka "Kormoranid", kuid soovitaks rohkem pigem vanemale põlvkonnale. Kõhulihast naermisega sai veidi trimmitud küll ;)

Kodune BodyBump tehtud!

Kuigi oli uni ja magusaisu ka millegi pärast kiusab viimasel ajal, suutsin ikkagi hantlid karbist välja võtta ja umbes 50 minutit trenni teha.

Täna printisin võimalikud maratonikavad ka välja ja hakkan tõenäoliselt nädalavahetusel tegelema plaani paika panemisega. Ei tea ainult, kas jääda algaja või keskmise taseme juurde.
Kirjelduse järgi võiksin kesktaseme kava ka järgima hakata, mille eeldusteks on, et joostakse nädalas 4-5 korda  ja u. 40 km.
Samas ei tahaks riskida ka ületreenimisega, mis viiks kindlasti vigastuseni...keha peab siiski tasapisi harjuma pikemate distantsidega.
Kuid algajate kavad tunduvad liiga lihtsad, sest praegugi jooksen juba rohkem ja jaksan ju ka.
Dilemma ehk :D Eks tuleb täpsemalt uurida asja. Loodan, et õe elukaaslane, kes ka kunagi pikkamaajooksuga tegelenud, aitab ka veidi ;)

Homme, olenevalt tuulisusest, plaanis kas 7,2 km tempoga või siis 6,4 km sörki. Ei taha enam tuulega rinda pista väga.

Nädal 10 Tartu Maratoni (poolmaraton) treeningus

Hetkel järgin kava, mis aitab mind 8. maiks poolmaratoni vormi ning seejärel alustan maratonitreeninguga.

Selle nädala kava nägi ette järgnevat:
E: venitus ja jõud
T: 6,4 km sörkjooksu
K: crosstraining (ükstapuha, mida muud peale jooksu; CT)
N: 7,2 km võistlustempoga (edaspidi race pace)
R: puhkus
L: 5,6 km sörkjooksu
P: 10 km race pace

Esmaspäeval tegin kodus youtube järgi BodyBump'i tund aega. Täitsa põnev oli jaapanlaste ja sakslaste trenni näha. Palju huilgamist, numbrite maha lugemist ja kaasalaulmist. Väga motiveeriv!

Kolmapäevaseks CTks kujunes tund aega kiirkõnnis jalutamist. Täitsa mõnus on jälle taasavastada jalutamist pärast pikki talvekülmasid, mille ajal eelistasin autoga ringi sõitmist.

Neljapäeval sain joosta 7,2 km tempoga. Ajaks tuli 40:22! Ma olin enda üle väga uhke, mis sest et pulss oli terve aeg laes :P Mis tähendab, et keskmine tuli 176 ja maksimum oli 197. Enesetunne oli aga lõpus super! Eriti kui Garmin lõpus piiksuma hakkas ja "You win!" ekraanile kuvas.
Lisan Garmini faili kah: http://connect.garmin.com/activity/74795115

Tänane 10 km tuli aga väga raskelt. Ei oleks pidanud kaks tundi enne jooksmist vanaema lihapirukat ikka sööma...või siis enne uksest väljumist kahte marmelaadikommi põske pistma.. Jooksu ajal üritasid igatahes mõlemad endast märku anda :P
Lõpptulemusega võib aga rahule jääda - kõigest 12 sekundit aeglasem kui oleks võinud olla (ehk siis 1h ja 12 sek). Ei oleks viimasel kilomeetril tõusu ja vastutuult olnud, oleksin kindlasti soovajaga lõpetanud! ;)

Nii et põhimõtteliselt võib nädalat igati õnnestunuks pidada! Nüüd uue hooga järgmisele nädalale vastu :)

Algus...

Kuna täna tundsin esimest korda motivatsioonipuudust, et minna välja tuule vastu jooksma, mõtlesin, et ehk on hea mõte alustada blogimisega. Miks nii?

Sest teadmine, et keegi jälgib veel mu teekonda maratonivormini, hoiaks kindlasti motivatsiooni rohkem üleval. Oleks ju piinlik tulla siia kirjutama, et täna tuli see ja teine vahele ning ei jõudnud jooksma. Või et vihm, tuul või miinuskraadid segasid jooksma minemist. Ilm pole kunagi tegelikuks takistuseks (no võib-olla siis kui väljas alla -15 kraadi ja tuul marutab).

Siit ka üks mind innustavatest tsitaatidest:
"There's no such thing as bad weather, just soft people." (Bill Bowerman)

Teise põhjuse blogimiseks andis toetav kursaõde, kes on ilmutanud huvi mu trennitegemise vastu ning nädala lõpus küsinud, et kuidas plaani täitmine õnnestus. Uhke tunne oli, kui sai öelda, et ei jäänud seekord ühtegi trenni vahele!

Ning siit algabki mu blogimis(jooksu)teekond 11. septembri Tallinna Maratonini.