Seekord suutis mind haigus täitsa jalust maha rabada. Teisipäeva õhtul tundsin, et olen juba täitsa terveks saanud - hommikul kurk ei valutanudki ja päike isegi rõõmustas. JA siis kolmapäeva hommikul oli väike nohu, mis neljapäeva hommikuks oli muutunud voolavaks veeks. Just sellel päeval, kui pidin päev otsa Tallinnas konverentsil olema. Suutsin bussisõidu ajal "kõigest" kaks pakki salvrätikuid ära kulutada. Kuidagi elasin konverentsi üle oma tulipunase nina ja paksu peaga, kuid Tartu jõudes olin omadega täitsa läbi - värisesin, pea valutas ja ainuke mõte oli, et saaks ainult voodisse magama.
Reedel oli vaja kindlalt 14ks kooli minna kontrolltööd tegema ja laupäeval 10-15:30ni koolitus. Nii, et ei olnud võimalust koduseks raviks - selle asemel siis tarvitasin lubatud kogustes nohurohtu, gripiteed ja meega teed.
Tänane päev on olnud aga kodusele ravile pühendatud - magasin juba tavalised 10+ tundi, tegin lõunauinaku, tarbin endiselt rohte...ja üllatus-üllatus isegi harjumuspärane 37+ palavik hakkab taanduma. Ja inimese tunne tagasi tulema. Loodan, et selle aasta haigusesaaga hakkab viimaks lõppema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar