Esmaspäeval tegin ilusti trenni ära.
Teisipäeval oli äärmiselt kiire päev ja õhtu, nii et trenni tegemiseks reaalselt aega ei olnud.
Kolmapäeval tegin selle eest kohe pärast tööd kaks trenni järjest ära.
Neljapäeval ärkasin õudse kurguvaluga (esimest korda nägin ise ka tulipunast kurku), mistõttu kõigepealt keskendusin sellele, et tööpäeva üle elaks ja seejärel suudaks asjaliku nägu teha andmeanalüüsist rääkides ning kell 20 olin mina voodis ja magasin.
Reede oli enam vähem samasugune, kuigi õnneks enesetunne oli veidi parem. Trenn ei tulnud mõttessegi, tantsimagi ajasin Taavi üksi.
Laupäeval tundsin end päris hästi (pärast 12+h magamist), kuid kuna ärkasime alles 11 ja kell 15 pidime juba selle aasta esimesele jõulupeole minema, siis muude toimetuste kõrvalt trenniaega polnud. Seejärel sain end õhtu otsa külmetada peol ja pühapäeval nohuse nina ja järjekordse kurguvaluga ärgata. Kuni 18ni suutsin siiski asjalik ja toimetav olla. Õhtul vaatasin filme ja jõin meega teed kõrvale. Ei mingit trenni.
Egas midagi - tuleb jälle paremini teha. Võrreldes eelmise nädalaga sai vähemalt 3 trenni rohkem tehtud (eesmärk täidetud?:D). See nädal võiks siis proovida kõik 5+3 trenni ära teha. I can do it!
esmaspäev, 2. detsember 2013
pühapäev, 24. november 2013
18-24.11 - trennita nädal
See nädal pole ühtegi ilusat nädala kokkuvõtet panna, kuna ei teinud mitte ühtegi trenni.
Kõik algas pühapäevaöise/esmaspäevase seljavaluga, mille põhjal ma endale kiirelt neeruvaagna põletiku diagnoosi panin. Õnneks ei osutunud see küll tõeseks, aga seljavalu oli halvav siiski. Õnneks aitasid Olframi plaastrid sellest kolmapäevaks üle saada.
Kolmapäevast algas mul aga õppepuhkus, mille eesmärgiks oli magistritööd kirjutada (samal ajal võimalikult palju magusat hävitades, et ikka aju töötaks). Töö kirjutamine läks hästi, aga magusa söömine küll hästi ei mõjunud ja enesetunne oli sant. Nii siis ei jõudnud ka nendel päevadel trenni teha.
Eile läksin poole päeva pealt Tallinna ja eelnevalt oli vaja kodused asjatoimetused korda ajada ning sama siis täna õhtul koju jõudes.
Kõige parem kogu asja juures on see, et ega ma väga ei kahetse. Tervislik enesetunne on nüüd parem, magistritööga olen jupp maad edasi arenenud, ühe 1000-jupilise pusle panin koos kihlatuga kokku ning jõudsin ka sõbrannal soolaleival käia. Üldiselt korda läinud nädal ju. Trenni osas saab järgmine nädal aga kindlasti palju paremini teha :)
Järgmine nädal siis kordan sellele nädalale mõeldut.
Kõik algas pühapäevaöise/esmaspäevase seljavaluga, mille põhjal ma endale kiirelt neeruvaagna põletiku diagnoosi panin. Õnneks ei osutunud see küll tõeseks, aga seljavalu oli halvav siiski. Õnneks aitasid Olframi plaastrid sellest kolmapäevaks üle saada.
Kolmapäevast algas mul aga õppepuhkus, mille eesmärgiks oli magistritööd kirjutada (samal ajal võimalikult palju magusat hävitades, et ikka aju töötaks). Töö kirjutamine läks hästi, aga magusa söömine küll hästi ei mõjunud ja enesetunne oli sant. Nii siis ei jõudnud ka nendel päevadel trenni teha.
Eile läksin poole päeva pealt Tallinna ja eelnevalt oli vaja kodused asjatoimetused korda ajada ning sama siis täna õhtul koju jõudes.
Kõige parem kogu asja juures on see, et ega ma väga ei kahetse. Tervislik enesetunne on nüüd parem, magistritööga olen jupp maad edasi arenenud, ühe 1000-jupilise pusle panin koos kihlatuga kokku ning jõudsin ka sõbrannal soolaleival käia. Üldiselt korda läinud nädal ju. Trenni osas saab järgmine nädal aga kindlasti palju paremini teha :)
Järgmine nädal siis kordan sellele nädalale mõeldut.
pühapäev, 17. november 2013
11-17.11
Kolmapäeval tundsin end halvasti ja tohutult väsinult ning enda üllatuseks näitas kraadiklaas 37,5. Seega otsustasin ühe puhkepäeva võtta. Kahjuks see õhtune 37,5 pole kuhugi kadunud... Enesetunne on aga veidi parem olnud ning seetõttu olen trennid ilusti ära teinud.
Täna kolmapäeval tegemata jäänud trenni lõpetades olin enda üle vääga uhke! Tekkis tunne, et saan kõigega hakkama :)
Nüüd pärast maskitamist ja saunatamist on veel eriti mõnus tunne. Olen järgmiseks (raskeks) nädalaks valmis!
Järgmise nädala FocusT trennid:
- 3 x 24 minutit aeglast jooksu (3 min) ja kiirkõndi (1 min) vaheldumisi
- Reedel 1:15 svingimist :)
Homme ootab mõõtmine-kaalumine ka..
esmaspäev, 11. november 2013
Nädala tsitaat:
pühapäev, 10. november 2013
Nädal 1.
Neljapäeval jõudsin pärast pingelist tööpäeva alles 20:30 koju ja olin tõeliselt väsinud. Vaatasin siis veidi Internetis ringi ja otsustasin ikkagi trenni ära teha. Kahjuks oli vaimne väsimus nii suur ning peas kordus kogu aeg "ma ei jõua, ma olen nii väsinud". Seetõttu ei suutnud ma trenni lõpetada ja vajusin hoopis põrandale kössi :D
Nädalavahetuste trennide tegemisega tegin esimest korda algust täna hommikul, aga taas ei olnud vaim valmis. Õnneks suutsin end õhtul kokku võtta ja nii jooksu kui teise trenni ära teha. Jooksu küll seekord toas…
Järgmine nädal saab töö mõttes olema pingeline, kuid loodan, et jõuan siiski trennid tehtud. Kava näeb ette järgmist:
3 x 21 minutit aeglast jooksu (2 min) ja kiirkõndi (1 min) vaheldumisi
Reedene swing :)
esmaspäev, 4. november 2013
Let's begin!
Täna alustasin Focus T programmiga täitsa algusest. Eelnevatel nädalatel oli trenne vahele jäänud ja olin järje kaotanud ning seetõttu tundus parim mõte otsast alata. Märkisin kalendrisse trennid ja sain esimese ka maha kriipsutada :)
Lisaks FocusT programmile hakkan järgima Heidi 5-kilomeetri programmi. Kuskilt tuleb ju uuesti alustada ja miks mitte päris algusest?
Seejärel kiusasin Taavit ja käskisin tal ennast mõõta..biitsepsid, piht, vöö, puus, reied ja sääred. Ja siis suure torisemisega tegi ta must pildid ka - tulevase enne ja pärast tarbeks ;)
See nädal näeb välja selline:
Lisaks:
Ilusat (trenni)nädalat kõigile!
Lisaks FocusT programmile hakkan järgima Heidi 5-kilomeetri programmi. Kuskilt tuleb ju uuesti alustada ja miks mitte päris algusest?
Seejärel kiusasin Taavit ja käskisin tal ennast mõõta..biitsepsid, piht, vöö, puus, reied ja sääred. Ja siis suure torisemisega tegi ta must pildid ka - tulevase enne ja pärast tarbeks ;)
See nädal näeb välja selline:
- 3 x 20 minutit aeglast jooksu (1 min) ja kiirkõndi (1 min) vaheldumisi
- Reedel tund ja 15 minutit swingimist :)
neljapäev, 31. oktoober 2013
Esimesed sammud "paranemise" suunas
Viimasest postitusest on palju aega mööda läinud. Vahepeal on olnud mitmeid katseid trennilainele tagasi pöörduda (samas vähem katseid jooksurajale pöörduda). Õnneks on mul mitmeid toetajaid, kes trennitegemist meelde tuletavad ja seetõttu uuesti õigele rajale tagasi toovad. Hetkel tundub, et olen leidnud sobiva "programmi" alustamiseks:
Ehk siis viiel päeval nädalas tuleb teha 25 minutit trenni (ühel päeval 2x25). Trenn ise on pingutustnõudev ja trenni lõpus ei ole küll tunnet, et ainult 25 minutit kestis. Alustamiseks aga ajaliselt piisavalt lühike, et (teoreetiliselt) peaks igasse päeva ära mahtuma.
Teooria aga minu praeguse eluga alati ei ühti. Seda eelkõige seetõttu, et lisaks 8-16 koolipsühholoogina töötamisele, on mul hetkeseisuga veel kaks töökohustust - üks üle nädala pärast tööpäevi ja teine sama graafikuga nädalavahetuseti. Ja siis kirjutan veel magistritööd ka...ja käin tantsukursusel...ja peaks pulmi planeerima ja…
Ehk siis iga minut (et mitte öelda sekund) on päevast arvel. Tihti tunnen end pärast 12-tunnist (vaimselt pingutavat tööpäeva) kui tühjaks pigistatud sidrun.. Sellel hetkel suuta end motiveerida kasvõi 25-minutiks trenni tegema on päris raske. Mõnel päeval on siiski õnnestunud :)
Aga mitte oma "raskest" elust ei soovinud ma kirjutada. Täna oli minu jaoks oluline päev - minus idanes soov läbida järjekordne maraton, lugedes seda postitust. See aga eeldab ka jooksurajale naasmist.
Kui päris aus olla, siis olen tegelikult jooksmise järele igatsema hakanud juba küll… Nüüd tuleb veel läbi mõelda, kuidas peaks uuesti alustama ja pihta hakkama. Hetkel kaalun erinevate variantide vahel - alustada jooks-kõnniga või treenida kindlaks distantsiks - 5 või 10 või 21 km või… On kellelgi mõtteid või pakkumisi? Enamus programme on nö alustajatele, kuid ennast, pikast pausist hoolimata, päris algajaks siiski ei pea..või peaks seda suhtumist muutma?
Teooria aga minu praeguse eluga alati ei ühti. Seda eelkõige seetõttu, et lisaks 8-16 koolipsühholoogina töötamisele, on mul hetkeseisuga veel kaks töökohustust - üks üle nädala pärast tööpäevi ja teine sama graafikuga nädalavahetuseti. Ja siis kirjutan veel magistritööd ka...ja käin tantsukursusel...ja peaks pulmi planeerima ja…
Ehk siis iga minut (et mitte öelda sekund) on päevast arvel. Tihti tunnen end pärast 12-tunnist (vaimselt pingutavat tööpäeva) kui tühjaks pigistatud sidrun.. Sellel hetkel suuta end motiveerida kasvõi 25-minutiks trenni tegema on päris raske. Mõnel päeval on siiski õnnestunud :)
Aga mitte oma "raskest" elust ei soovinud ma kirjutada. Täna oli minu jaoks oluline päev - minus idanes soov läbida järjekordne maraton, lugedes seda postitust. See aga eeldab ka jooksurajale naasmist.
Kui päris aus olla, siis olen tegelikult jooksmise järele igatsema hakanud juba küll… Nüüd tuleb veel läbi mõelda, kuidas peaks uuesti alustama ja pihta hakkama. Hetkel kaalun erinevate variantide vahel - alustada jooks-kõnniga või treenida kindlaks distantsiks - 5 või 10 või 21 km või… On kellelgi mõtteid või pakkumisi? Enamus programme on nö alustajatele, kuid ennast, pikast pausist hoolimata, päris algajaks siiski ei pea..või peaks seda suhtumist muutma?
 |
| Selles on küsimus.. |
Tellimine:
Postitused (Atom)