Avastasin, et pole üle 2 nädala midagi postitanud, aga mul on selleks hea põhjus ka olnud.
30.05-5.06 nädal oli enam vähem edukas, kuid kõige tähtsam jooks ehk pikk jooks jäi tegemata. Seda seetõttu, et pidin ikka bakaeksamiks õppima ja eelmine päev sai juba laiseldud ning pulmas käidud. Ei leidnud lihtsalt vabat 2,5 h kahjuks.
Samas sai teisipäeval enne eksamit (kuna avastasin, et pidin 2h hiljem eksamile minema :D) joostud 7,6 km. See jooks oli vist selle aasta kõige raskem - kuna toas olin teki alla, siis arvasin, et ka väljas on palav. Seetõttu panin selga paksu fliisi ja ohh üllatust kui uksest välja astudes sain kuumapahvaku näkku. Ja loomulikult olin piisavalt laisk ning ei viitsinud enam riideid vahetama minna :D Nii ma siis piinlesin kuuma käes, aga jooksin nõutud distantsi ära ja kilomeetri pealegi, kuna ma ei oska väga hästi vahemaid arvestada. Keskmine kiirus väga halb ei tulnud, aga pulss ilmselgelt liiga kõrge - 169 bpm :S
Järgmisel päeval ootasid ees intervallid. Kuna päev otsa lõõskas päike, siis jätsin jooksu õhtuks. Otsustasin, et sõidan rattaga laululavale, teen oma intervallid ära ja koju tagasi. Põhimõtteliselt oli see hea mõte, sest rattasõit lõdvestab pärast lihased mõnusalt ära küll. Kahjuks ei meeldinud mu kellale see "multi workout" ja otsustas, et intervalle minuga kaasa ei tee. Nii ma siis jooksin lihtsalt nii kiiresti kui jõudsin, kuna kiirust mu kell seekord mulle ei näidanud. Joogipudelit ka kaasa kahjuks ei võtnud, mis oli suur viga. Kurk kuivas jubedalt nii jooksu ajal kui pärast koju sõitmist. Enne laululavalt lahkumist tulid kaks kõndijat kah trenni tegema ja ühel oli tõenäoliselt raskusteks kaks veepudelit kaasas - vaatasin neid kahte pudelit kui maailma suurimat aaret. Kahjuks olin ma liiga häbelik/arg, et lonksu juua küsima minna..
Lõpp-kokkuvõttes oli pärastine enesetunne ülihea ja igati sobilik tegevus pärast päev otsa õppimist.
Reedel suutsin veel oma tempojooksu ka ära teha. Taaskord ajas kuumus pulsi ülesse ja kops oli ka koos. Truu sõber Garmin aga muutkui piiksus ja piitsutas mind õiget tempot hoidma. Nii siis suutsingi lõpuks keskmiseks saada 5:55 min/km (siia ka soojenduse kilomeeter sisse arvatud, tempojooks oli 5-10 seki kiirem) - kokku joostud 10,6 km. Keskmine pulss tuli ka tänu sellele kõrge - 170 bpm, aga saavutustunne lasi unustada kogu eelnenud halva. Seekord sain Tartu poes vett ka ostmas käia - pool maad veepudelit käes hoida ikka parem kui terve distants :P
Järgmisel nädalal olin igati hoos õppimisega - hommikul umbes 8-9st kuni õhtul 20-21ni. Vähemalt sai neljapäeval bakaeksam tehtud ja ise küll ei leia, et piisavalt edukalt (B sain), aga põhimõtteliselt võib rahule jääda. Nüüd võin vähemalt õigustatult nädalakese pausi koolist teha :P
Järgmisel päeval, reedel sai Taaviga (kes sõitis mu koliseva rattaga kõrval) tehtud väike jooksuring - 8,5 km 57 minutiga.
Plaanisin ka Kevadkoolis (Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse ehk EPSÜ, mille juhatusse kuulun, poolt korraldatud üritus loengute ja mis põhiline - mõnusa sotsiaalse osaga suvealguse üritus) kindlalt joosta. Laupäeval lausa arutasin peas paarkümmend minutit selle üle, et kuna jooksma minna ja missugust tiiru teha. Siis aga tuli äkki meelde, et kuigi ma kõik jooksuriided, pulsivöö ja kella mäletasin kaasa võtta, siis kõige tähtsam - jooksujalatsid - jäid ikka minemistuhinas maha. Nii et ei tulnud ka nädalavahetusel jooksmisest midagi välja.
Pühapäeval pärast 3 h autosõitu kell pool 22 koju jõudes enam jaksu 26 km joosta küll ei olnud. Selle asemel jalutasin u 3 km Taavi juurde.
Aga pole mõtet neid 4 ära jäänud jooksu taga nutta ja ennast kiruda. Ju siis oli vaja nii, et ei jõudnud jooksma - energiat oli mujale vaja hoida. Mul on ju veel 13 nädalat aega, et maratonivormi end joosta ;)
Uuel nädalal uue hooga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar