"Jooksuga tippvormi - targa jooksusõbra käsiraamat"

Lugesin nädalavahetusel läbi jooksuga alustajatele mõeldud raamatu, mis annab ülevaate:
 -> jooksutreeningu kasulikkusest ja põhialustest
 -> lihastreeningu olulisusest jooksjale ning milliseid harjutusi ja miks teha
 -> vigastuste ennetamisest ja ravist
 -> jooksja toitumisest - milliseid aineid ja vitamiine tarvis

Lisaks on välja toodud, millised on naiste eripärad jooksjana ning paar näidisplaani võistlusteks valmistumiseks.

Antud raamat on lihtsalt loetav ja päris õhuke, nii et saab läbi loetud paari tunniga. Hästi on kirjeldatud, miks jooksmine on kasulik ja millised muutused jooksja organismis toimuvad, mis kindlasti motiveerivad algajat jooksutrenniga alustama. Samas on välja toodud ka võimalikud riskid, mis kaasnevad intensiivse treeninguga.

Miks on jooksmine kasulik?
1) kiirendab ainevahetust  - paraneb süsivesikute ja rasvade põletamine. See tähendab, et organism põletab efektiivsemalt tarbitud toitu. Lisaks on sellest kasu ka jooksmise ajal - organism saab paremini kätte vajaliku energia.

2) südame töö paraneb  - kuna südame löögimaht suureneb, südamelöögid aeglustuvad ja vererõhk langeb ehk ühesõnaga süda muutub tugevamaks.
Samas räägiti ka võimalusest südant üle koormata, kui treeningud on liiga intensiivsed või näiteks joostakse maratoni ilma piisava ettevalmistuseta (sain omal nahal tunda). Hoiatati ka külmetus- või viirushaiguste korral trenni tegemise eest - suurendab kõvasti südamelihase põletiku riski.

3) väheneb vere kolesterooli- ja triglütseriiditase


4) tugevdab luustikku ning aitab säilitada liigeste, kõõluste ja kõhrede head seisundit - vanuse suurenedes kurdavad inimesed üha enam liigestevaevuste üle, naistel on oht luuhõrenemisele. Jooksmisega tegelemine lükkab selliste vaeguste tekkimist edasi või siis on neid võimalik üldse vältida. Samas tuleb rõhutada taaskord ületreenimise kahjuliku mõju. Minu suureks hea meeleks toodi välja, et asfaldil jooksmine ei ole kahjulikum kui muudel pinnasetüüpidel!

Toitumise osas ma kõigega päris nõustuda ei tahtnud (soovitati jälgida toidupüramiidi - ehk palju süsikaid ja vähe rasva). Samas oli hea meel lugeda, et ei soovitatud tarbida rasvavabu tooteid, mis sisaldavad liigselt suhkruid. Ka rõhutati valgu tähtsust jooksja dieedis. Kõige rohkem meeldis mulle vajalike vitamiinide ja saamisallikate välja toomine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud raamat annab hea ülevaate jooksmise plussidest ja miinustest. Rõhutab venitamise ja jõutreeningu olulist, mis paljude jooksjate jaoks on teisejärguline. Lisaks soovitatakse tegeleda ka teiste spordialadega, et treeninguid efektiivsemaks ja mitmekülgsemaks muuta.