Nädalat sai alustatud plaanipärast 40 minutise rattasõidu ja BodyBumpiga. Järgmisel päeval sai ka lõigujooks tehtud, kus see kõik ka alguse sai - tagumise reielihase väljavenitus (ei tea ilusaid meditsiinitermineid).
Mis põhjustas väljavenituse?
1) vähene soojendus - olin alguseks pannud soojendusjooksu ainult 5 minutit tavalise 10 asemel. Lisaks ei teinud kergeid venitusi, jalahoope ega muud taolist...
2) äkilised liigutused - kuna lõikude kiirused on palju kiiremad, kui see millega ma harjunud, siis tuli pärast taastusosa järsult kiirendada. Ju mingi hetk sai tehtud veidi kiirem, pikem ja äkilisem samm, mis viiski väljavenituseni
3) harjumatu intensiivsus - kuna enne uue plaaniga alustamist ei olnud ma üle kuu aja lõigutrenne ega ka kiiremaid jookse teinud, siis ilmselgelt tulevad mu kehale ja lihastele antud jooksud üllatusena. Kindlasti oleksin pidanud varem juba keha harjutama hakkama antud kiiruse ja koormusega...
Ravi kohta uurisin internetiavarustest. Leidsin hea lehekülje, kus kirjutas, et tuleks 48-72h lasta jalal puhata, jäätada, survestada ja hoida üleval. Ilmselgelt ma seda kohe ei teinud, sest rohkem hakkas "vigastus" tundma andma alles neljapäeval pärast paari tunnist sundasendis olemist (loe: bussi ja autosõitu). Nii siis andsin jalale 2 päeva puhkust ja otsustasin laupäeva hommikul uuesti proovida, kuidas jalal läheb..
Elu jubedaim trenn.
Laupäeva hommikul tõusin ülesse ja jalg tundus täiesti normaalne. Olin küll paar tundi liiga vähe magada saanud ja kõht oli ka veidi tühi, kuid otsustasin siiski hommikul jooksu ära teha. Tõotas tulla kuum ja päikseline päev ning õhtul oli kontsert.
Pärast paarisadat meetrit sain aru, et asi pole õige. Kurk kuivas, lihas tegi siiski valu ja päike paistis lagipähe (ilmselgelt ei olnud mul mütsi peas ega joogipudelit kaasas - ilmateade oli lubanud ju jahedat ja vihmast nädalavahetust :P). Siiski lootsin, et asi läheb paremaks :D ja valisin täpselt paraja distantsiga ringi välja. Siiski ei suutnud end üle 4 km jooksma sundida ja seetõttu tuli samapalju ka kodu poole kõndida. Iga tehtud samm oli paras piin - kogu keha valutas, hingata oli raske, korralik dehüdratsioon ja päike kõrvetas. Koju jõudes olin niii õnnelik ja jõin kohe liitri vett :D
Midagi positiivset oli ka siiski antud jooksus - tempo 6:00-6:05 min/km tundus täiesti mõistlik ja ei olnud üldse raske hoida isegi antud olukorras (vähemalt esimese paari kilomeetri puhul). Nii et võib loota, et lähevad ka lõigutrennid lihtsamaks mingi hetk :)
Nüüd ootab ees 12 miili jooks - ei hakka vahele jätma trenne vaid proovin see nädal siis lihtsalt 4 jooksutrenni teha. Peaks hakkama saama küll. Hetkel ootan, et lausvihm üle jääks ja kasvõi mõistlikus koguses sadama hakkaks, nii et minutiga läbimärg ei oleks :D Värske õhu käes on ju niii hea joosta :)
Edit: Vihm kestis liiga kaua ja muud asjatoimetused tulid peale lõpuks. Nüüd sai vanematega 2h poodides käia (plaanitud 1 poe asemel 4s) ja homme läheb mul isa kuuks ajaks ära, nii et veedan õhtu hoopis koos temaga. Homme olen tublim!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar