Teine nädal!

Vaatasin oma töö ja muud toimetused üle ning sellel nädalal ootavad jooks-kõnnid järgnevalt:

E: 7x(2+2) = 38 minutit *

T: 7x(1+2) = 31 minutit

N: 7x(3+2) = 45 minutit

R: 6x(2+2) = 34 minutit

P: 2h jooks-kõndi Vooremäel

*Esimene arv näitab jooksu- ja teine kõnniminuteid. Eelneb ja järgneb 5 minutit kõndimist.

Lisaks HIIT Challenge kuuel korral nädalas.

Mõtlesin natukene oma toitumisest ka kirjutada.
Selle aasta alguses proovisin LCHFi järgi toituda ning nüüd proovin jälle. Kellele teema võõras võib uurida sellest või sellest blogist. Antud blogisin jälgin ka ise.

Peamine põhjus uuesti alustamiseks oli kaalunumbri suurenemine minu elu suurima numbrini. See oli/on päris hirmutav. See juhtus eelkõige nii alkoholi kui ka hea toiduga liialdamise tõttu.
Lisapõhjuseks, LCHFi järgmiseks, olid naasnud konstantne kõhuvalu ning sagedased migreenihood, millest varasemalt olen tänu süsivesikute (eelkõige jahu vältimine) vähendamisele lahti saanud. Seetõttu otsustasin uuesti proovida. Järgmisel nädalal kirjutan teile uudistamiseks (ja endale ülevaate andmiseks) oma nädala menüü.

Lisaks toitumise muutmisele olen hetkel ka alkoholist loobunud. Algse plaani järgi jõuludeni, kuid nüüdseks olen otsustanud, et kuni aastavahetuseni, mil lonksu shampust ikka tahaks võtta ;) Hetkel olen plussidena tajunud seda, et kuigi olen nädalavahetusel kaua üleval, ärkan järgmisel hommikul siiski puhanult ja ilma alkoholi kõrvalnähtudeta. Me happy!

17-23.11

Selline siis antud trenninädal. Tegelikult tegin pühapäeval ka trenni, kuid kuna ei olnud eelmist trenni kellast arvutisse laadinud tegi laupäevase trenniga koos "multispordiks".

Teisipäevane jooks-kõnd möödus väga hästi ja joosta oli kerge. Samuti möödus ka neljapäevane jooks ainult selle vahega, et pimedas ja ilma helkurita - olin arvestanud, et saan töölt kaks tundi varem lahti.

Reedel sain end tunda nagu lehm libedal jääl, sest kõnniteed olid pääris libedad. Jooks meeldis mulle isegi rohkem kui kõnniosa. Stabiliseerimislihased said igatahes korraliku trenni.

Laupäeval käisin kõigepealt Novembrijooksul vabatahtlikuks ja jagasin numbreid välja. Seal sai korralikult külmetada, nii et koju jõudes panin sauna kütte, et oleks hea kohe pärast jooksu minna. Seekord sain ka lihaseid veidi rohkem koormata, kuna tuli läbi lörtsi sumbata. Pärast seda oli igati mõnus saunas istuda ja raamatut lugeda.
Õhtupoole tähistasime mu vanemate pulma-aastapäeva, mille puhul sain esimest korda Tasku keskuse Babyback ribsis käia. Kahjuks mina oma söögiga rahule ei jäänud (võtsin Omaha steak'i) - oli täiesti maitsetu, liha oli kiuline ja vintske ning juurviljad, jah neid parem ei kommenteeri :D Vähemalt oli seltskond hea.

Pühapäevaks oli planeeritud pikem matk, mis kahjuks väga pikk ei tulnud. Käisime ühte matkarada avastamas, kuid väga hea see ei olnud. Suur osa maad oli sirgetel metsavaheteedel ja teineosa metsas soisel alal. Märgistus jättis ka soovida. Sain ka üle kraavi "hüpata" - õnneks oli veel jää peal, nii et libisesin sellel ja ei käinud selgapidi vette. Jalad olid igatahes lõpus päris märjad.

Kõik HIIT-challenge'd sain ka tublisti tehtud - viimase täna enne õhtusööki. Päris rasked on, kuigi peab ütlema, et nädala jooksul on siiski väike arend olnud

Kokkuvõttes võin aga trenninädalaga rahule jääda ning järgmisel nädalal sama plaani alusel jätkata. Homme kirjutan täpsemalt, mida ja kuidas järgmisel nädalal teen :)

Uue aasta plaanid

Tähelepanelik lugeja on tähele pannud, et blogi "pealkiri" on muutunud. Nimelt sean ma oma sammud koos abikaasaga Kanada poole, kuhu peaksime jõudma 14. jaanuar 2015. Kuidas see juhtus?

Umbes poolteist-kaks aastat tagasi tuli Taavi jutuga, et peaks pikemat aega kuskil välismaal resideeruma. Esimene mõte oli Austraalia. Soov oli minna "working-professional" viisaga, mis oleks nõudnud omajagu finantsi ja asjaajamisi. Lisaks ei olnud see piisavalt "eriline"sihtpunkt.

Natukene rohkem kui aasta tagasi ütles Taavi, et lähme hoopis Kanadasse. Temal on kõik välja uuritud ja plaanid paigas. Mina muidugi esialgu ei vaimustunud - HIMYM ja muud ameerika komöödiad ei esita seda maad just unistuste riigina ning kliimana eelistaksin ma samuti veidi soojemat paika...

Pärast väikest arutamist (loe: veenmist) ja informatsiooni kogumist olin ma siiski nõus.
Jaanuari keskel taotlesime viisad, mis läksid välja 30 minutiga ja meie olime viimased kaks saajat (nüüd aasta jooksul on muidugi osad ära öelnud ja järjekorras järgnevatele ruumi teinud).
Mina kirjutasin samal ajal oma magistritööd ja seetõttu tegeles Taavi paberimajanduse ja taotlemisega. Seetõttu ei tea ma senimaani väga täpselt, mida kuhu vaja oli või edaspidi on…Õnneks on Taavil tehtud juba pikad nimekirjad vajalikest dokumentidest ja kaasa võetavatest asjadest, nii et mina ei pea sellepärast oma ilusta peakest vaevama :)

Sihtpunktiks on Calgary, mis on tuntud, kui linn, kus toimusid 1988. aasta taliolümpiamängud. Lisaks on see Kanada üks põhilisi naftapiirkondi.

Ultramees Rait Ratasepp!

Sattusin üks päev Facebookis Rait Ratasepa lehele ning sealt edasi tema blogisse. Kuivõrd haaravalt võib üks sportlane kirjutada!

Allikas

Veidike tausta:
Esimest korda kuulsin temast Trismile'i klubi kaudu, kus kirjutati tema imelistest saavutustest ultratriatlonitel. Mitte Ironmanil (see tähendab 3 km ujumist, 180km ratast ja 42,2 km jooksu) vaid ULTRAtriatlonil (see tähendab 7,6km ujumist, 360 km ratast ja 84,4km jooksu). Sellised asjad näitavad, et inimeste (ja nende kehade) võimekusel pole piire!

Hiljuti, kui käisin Taavi isa Haanja100'l ergutamas, tegi Rait 30-minutilise rajarekordi paranduse. Ta läbis 100 kilomeetrit 8 tunni ja 16 minutiga! Võimas!

Miks peaks tema blogi lugema?
Tema blogis on palju häid mõtteid ja inspiratsiooni, mis suutis motiveerida ka minusugust (uuesti) algajat.

Näiteks tuletas blogipostitus "Miks ma harrastan just ultrasporti?" mulle meelde, miks mina armastan nii väga jooksmist:
1) enesekindlus ja -usk suureneb - tekib tunne, et ka teistes eluvaldkondades olen ja suudan olla edukam
2) julgus unistada (minu puhul maratoni läbimisest), nende täitumisse uskuda ja need unistused teoks teha
3) oma keha hindamine ja soov olla enda (keha) vastu parem - vähem kriitikat, parem toit ja vähem kahjulike tegureid
4) arusaam, et füüsiline valu ei ole tingimata halb ja vaimujõul on oluline osa kogu protsessi jooksul -
minu jaoks erialases mõttes oluline ise kogeda.

Vaimujõust rääkis ka üks eraldi postitus, kus rõhutati seda, kui oluline on valida just endale sobiv treeningviis, oma tegevust eesmärgistada ja piisavalt pikalt ette planeerida. Minu jaoks jäi algusest kõlama ka järgnev tsitaat:
"Mulle meeldib füüsilist ja vaimset poolt võrrelda terminitega aeroobne ja anaeroobne lävi. Aeroobne esindab kõike tuttavat, turvalist ja jõukohast ning anaeroobne seevastu kõike uut, huvitavat ja tundmatut. Seda võrdlust võiks edasi arendada ka kokkupuute- ja murdepunktist vaadatuna - näiteks nii anaeroobne lävi kui ka vaimujõu tugevuse proovilepanek saab alguse sealt, kus pingutus on jõudnud füüsilise suutlikkuse haripunkti. Pärast selle punkti saabumist määrab kõik edasise see, kui tugev ja treenitud on su mõttejõud."

Kindlasti ootan edasisi postitusi võimalikest reisisihtpunktidest ning usun, et ka tavajooksjatele on kasulikud õppetunnid, mida ultrajooks õpetab.

Esimene nädal!

Täna istusin tööl maha, uurisin päevikut+kalendrit ning panin paika järgnevad päevad trenniks:
T - jooks-kõnd
K - jooks-kõnd
R - jooks-kõnd
L - jooks-kõnd
P - pikk matk (tõenäoliselt jälle Vooremäel, kuid seekord loodan Taavi kaasa meelitada)

Lisaks leidsin täna vahva challenge'i Internetist:

Proovisin siis kohe järgi kah - oi oi kui raske ikka oli. Näitab, et vorm täiesti olematu! Ähkisin ja puhkisin, nii et Taavi sai hea kõhutäie naerda :D

Arvestades oma olematut vormi, otsustasin ikka eelnevalt mainitud jooksukava kasuks. Ehk siis see nädal on jooks-kõnnid järgnevad:

Modifitseerin aga seda kava veidi:
a)  teen kolme trenni asemel 4 nädalas
b) lisaks teen kord nädalas pikema matka (2+h)

Kõigi eelduste kohaselt peaksin suutma 10 kilomeetrit läbida 10. jaanuaril!

Vahvat nädalat!

10-16.11

Selline siis möödunud nädala kokkuvõte:

Olen saavutatuga rahul - eriti mõnus oli tänane "matkamine" Vooremäele. Selle tegi eriti mõnusaks sõbranna kaasamine, kellega sai siis terve aeg lobisetud - ei saanudki aru, et pea kaks tundi rajal olime :)

Lisaks nö ametlikele trennidele püüan igapäevaselt ka 10 000 sammu kokku saada. Ühe korra on ametlikult ka õnnestunud (saldos 11758 sammu ehk läbitud 8,6 km), kuid mitteametlikult tõenäoliselt rohkem. Nimelt ei ole ju telefon kogu aeg kuskil keha küljes samme lugemas ja seetõttu mingi osa jääb kindlasti lugemata.

Tulevase nädala eesmärgid panen kirja homme õhtul - siis tean täpsemalt, milline (töö)nädal välja hakkab nägema.

Kuidas alustada (uuesti) jooksmisega?

Nüüdseks olen proovinud jooksmise (ja muu trenniga) uuesti alustada nii kümme kuni kakskümmend korda. Senimaani ebaõnnestunult. Senised takistused:

• mitte väga motiveeriv ja väljakutseid pakkuv treeningplaan - kuna pole pikalt treeninud tahtsin alustada täiesti algusest, mistõttu sai valitud see treeningplaan. Kahjuks on esimesed nädalad minu jaoks siiski liiga lihtsad ja motivatsioon kaob seetõttu kiirelt. Harjumust ei teki.
• kindla eesmärgi puudumine - varasemalt on alati olnud mõni võistlus silmapiiril, mille nimel pingutada. Seekord tahtsin jälle teisiti teha ja ühtegi võistlust välja ei valinud (veidi raske oli valida ka, kui arvestada, et alates jaanuarist vahetan mandrit). 
• laisklemisest tekkinud veel suurem laiskus - sellest õppeaastast on mul palju vähem kohustusi, mistõttu on õhtuti rohkem aega diivanil vedelemiseks ja telesarjade vaatamiseks (viimase aja lemmik on "2 broke girls"). Pole üldse hea mõte.
• naudin abielunaise staatust - hetkel tundub, et abielus olemisega kaasneb rohkem head toitu, veini (pulmavein tuleb ju ära tarbida) ning muidugi nunnutamist. Kuidas sa siis lähed pimedasse õhtusse jooksma selle asemel, et olla oma kalli abikaasa kaisus? 

Aga aitab vabanduste otsimisest ja tuleb leida probleemidele lahendused. 

Esiteks valisin välja võimaliku võistluse, millest tahaksin Kanadas osa võtta: Banff'i poolmaraton. Asub meie tulevase linna lähedal ja imeilusat looduvaated.

Teiseks hakkan tööle ja koju liikuma jalgsi. Esimene samm aeroobse vastupidavuse suurendamiseks. Kui võimalik lähen juba tööle jooksuriietes ja saan kohe pärast tööd jooks-kõnnile minna.

Kolmandaks panen iga nädala alguses kirja kalendrisse päevad, mil tahan nädala sees käia jooks-kõndi tegemas ning nädalavahetuseks otsin võimaluse pikemaks matkaks. See nädal jõuan 3 korda jooks-kõnnile ja pikemale matkale lähen Vooremäe suusaradadele.

Wish me luck!

PS! Kui kellelgi on mõnda head treeningplaani soovitada (taas)alustajale - palun palun jagage!