Run-bike trenn

Selle nädala kolmandaks trenniks oli 8 km tempojooksu. Kuigi ilm püüdis öelda, et täna pole hea trennipäev, siis pärast tüdrukuteõhtu planeerimist koju jõudes ja märga pluusi seljast võttes (tuli paduvihmaga auto juurde ja kohviku tagasi joosta, et parkimisaega edasi lükata) otsustasin, et tuleb trenn siiski ära teha ja nii trenniriided selga läksidki. Enne veel üritasin Taavit kh endaga kaasa meelitada, aga kahjuks ei õnnestunud...eks tibutamine ja rattasõit väga kokku ei sobi jah..

Kuna püüan enda suurimat nõrkust - ülessmäkke jooksu - parandada, siis alustasin 1km soojendust igast võimalikust tänavast sisse keeramisega, et jookseks ikka kõrgemale.
Kuna õigel ajal tuli meelde, et mu lemmikrada on tõenäoliselt mudane, siis ei olnud mul selget aimu, kus joosta. Nii sattusingi jooksma Riia tänavale - Soinaste ristmikust Ekraanini ja siis ülesse poole tagasi. Valisin ka õige teepoole, et tõus ikka märgatavam oleks. Ei olnudki kõige hullem joosta..

Kui jõudsin Kaare peatusesse, tuli meelde, et unustasin hommikul oma ratta Vambolasse ja tekkis hea mõte, et kui juba siin kandis olen, siis võin ju pärast jooksu rattaga koju sõita. Nii ma siis korrigeerisin mõttes jälle oma marsruuti. Otsustamise hetkel tibutas vaikselt, kuid umbes 5 minuti pärast tuli juba vihma nagu oavarrest ja joosta oli veel 2 km :D Väga häiriv ei olnud, sest oli mõnusalt jahutav...
Pärast oma arvutiõnnetust, ajasin tee klaviatuurile, ei ole mul enam soovi teed juua ja seetõttu on mu päeva jooksul tarbitav vedelikukogus vähenenud. Seetõttu olen aga tähele pannud, et jooksu ajal ajab rohkem janutama. Peaaegu oleksin janu pärast ka oma 1 eurose tagataskust ära raisanud ja juua ostnud, kuid mõtlesin, et saan ikka hakkama ning ajasin vahepeal keelt suust välja, et äkki saan paar tilka kätte:P

Lõpuks andis kella piiksumine jälle teada, et olen eesmärgini jõudnud (aeg 46:55 ehk 5:51 min/km) ning siis jäi veel paar minutit jalutada ja rattajärel ma olingi. Sellel hetkel enam nii hea mõttena rattaga koju sõitmine ei tundunud, sest tilkusin vihmast ja tuul oli ka tõusnud. Nii aga kui ratta selga istusin ja väntama hakkasin oli negatiivsus kadunud - lihased lõdvestusid jooksust ja sain nautida keset sõiduteed sõitmist, sest vastasel juhul oleksin end läbi lompide sõites mudaseks pritsinud. Vahepeal kui lompi aga sattusin, ajasin jalad plikalikult laiali ja naersin enda üle :D Kokku sai vändatud 3 km 10 minutiga - pole paha mu meelest. Teinekordki peaks pärast jooksmist ratta välja ajama ja väikse ringi tegema.

Koju jõudes oli lai naeratus näol, et olin oma esimest duatloni teinud :D Kuum duss ja hilisem kakao vahukoorega tegid tuju veel paremaks :P
Nüüd ootab homme ees 16 km jooks, mida juba põnevusega ootan :)
Enne seda tuleb aga veel Eurovisiooni vaadata head ja paremat süües (et ikka oleks homme piisavalt energiat, mida kulutada:P) ning tõenäoliselt saab ka hommikul gümnaasiumi klassijuhataja juures käia :)